"Eesti suursaadik ÜRO juures hääletas nii, nagu seda nägi ette Vabariigi Valitsuse otsus," ütles ERR-ile Carlos Kleimann valitsuse kommunikatsioonibüroost.

Enne hääletuse toimumist suhtles peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) sel teemal Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Norra peaministritega.

ERR küsis, kas Kallas soovitas nendel riigijuhtidel hääletusel poolt hääletada.

"On tavapärane, et koordineerime ja tutvustame seisukohti oma lähimate partneritega. Mõistagi on nii meile kui ka teistele riikidele oluline Põhja-Balti regiooni ühtsus, nii on loomulikuks sihiks ühisele positsioonile jõudmine. Selles valguses tutvustas ka peaminister Eesti kaalutlusi mitmele kolleegile. On hea tava ja austus partnerite vastu seda suhtlust avalikkuses mitte avaldada," vastas Kleimann.

Kleimann rääkis, et Eesti tegi läbimõeldud otsuse.

"Muutunud on geopoliitiline olukord meie ümber –  Eesti julgeolekule on kasvavalt oluline, et sõda Lähis-Idas ei eskaleeruks veelgi enam ja et Iisraeli-Palestiina konfliktile leitaks lahendus. Meile on eksistentsiaalselt oluline, et muude konfliktide varjus ei saaks Venemaa oma agressiooni Ukraina vastu tugevdada. Niisama tähtis on see, et globaalne toetus Ukrainale kasvaks ja et meid ei oleks põhjust süüdistada topeltstandardites, ega selles, et me oleme keskendunud Ukraina toetamisele. Selleks ühines Eesti 142 ÜRO liikmesriigiga ja saatis signaali, et Lähis-Ida poliitilist protsessi tuleb tagant tõugata ning sellega tuleb kiirelt edasi liikuda," loetles Kleimann.

"Eesti on pikaaegselt toetanud seda, et Palestiina saaks oma riigi ehk toetame kahe riigi lahendust Lähis-Ida konfliktis. Resolutsioonist ei tulene Palestiina tunnustamine. Palestiina tunnustamine on eraldiseisev protsess, milleks on vaja Vabariigi Valitsuse otsust," lisas ta.

Eesti hääletas 10. mail New Yorgis peetud ÜRO Peaassambleel resolutsiooni poolt, mis tõstab Palestiina vaatlejariigi positsiooni maailmaorganisatsioonis ning kutsub talle pakkuma täisliikme staatust.

Euroopa Liit läks hääletusel pooleks: 14 riiki toetasid resolutsiooni, 11 jäi erapooletuks ja kaks olid vastu. Ungari ja Tšehhi - hääletasid selle vastu. Eestiga sarnaselt hääletasid resolutsiooni poolt Belgia, Küpros, Taani, Prantsusmaa, Kreeka, Iirimaa, Luksemburg, Poola, Portugal, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania ja Malta. Eesti lähinaabrid Läti, Leedu, Soome ja Rootsi jäid erapooletuks.

Reinsalu: oluline muutus Eesti välispoliitikas

Endine välisminister, opositsioonilise erakonna Isamaa esimees Urmas Reinsalu nägi Eesti otsuses olulist muutust Eesti välispoliitikas.

Reinsalu ütles, et varasemalt välisministrina andis ta välisministeeriumis selge juhise, et kui EL-i riikide seisukohad on selles valdkonnas ÜRO-s lõhki, siis Eesti ei hääleta USA seisukoha vastu.

Reeglina on Eesti välispoliitiline liin olnud selline, et Eesti hääletas ÜRO hääletustel koos Euroopa Liiduga, aga kui Euroopa Liit on antud küsimuses pooleks, siis hääletab Eesti koos USA-ga või jääb erapooletuks.

Ka SDE-sse kuuluv endine välisminister ja diplomaat, eurosaadik Marina Kaljurand (SDE) ütles, et Eesti tegi hääletusega oma senises poliitikas muutuse ning tema oleks hoidnud senist joont.

"Ilmselt minu soovitus oleks olnud jätkata vana poliitikaga, aga kui see niimoodi tehti, siis ma ei näe selles katastroofi," ütles Kaljurand ERR-i uudisteportaali "Otse uudistemajast" erisaates.

"Ma ei näe selles väga suurt probleemi. Jah, Eesti välispoliitika on olnud selline, et toetame Euroopa Liitu, kui Euroopa Liit on lõhki, siis hääletame nii nagu Ameerika Ühendriigid. Praegu on tehtud väike nihe, suur nihe oleks siis, kui me oleks praegu koos kolme riigiga tunnustanud Palestiina riiki," lisas Kaljurand.

Välisminister: me helistasime naabermaade kolleegid läbi

Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) ütles ERR-ile, et vastava ettepaneku valitsusele hääletuseks tegi välisministeerium.

"Me lähtume Euroopa Liidu laiemast seisukohast tunnistada ja tunnustada Eesti ametliku positsioonina kahe riigi lahendust Iisraeli ja Palestiina vahel," ütles Tsahkna. Samuti oli Tsahkna sõnul Eesti eesmärk lähtuda seisukohast mitte jääda väärtuspoliitika küsimuses halli tsooni.

Tsahkna rääkis samas, et tema ja peaminister Kallas helistasid selles küsimuses läbi Põhjamaade ja Balti riikide riigijuhid ja välisministrid.

"Eelkõige mina välisministrina, aga ka peaminister, me helistasime eelkõige Põhja- ja Baltimaade välisministritele, riigijuhtidele, aga konsulteerisime laiemalt ka Euroopa Liidu liikmesriikidega, et milliseid positsioone ja mis argumentatsiooniga keegi võtab. Keegi kedagi ei survestanud ja me selgitasime ka oma positsioone väga selgelt, et miks meie hääletame selle konkreetse resolutsiooni poolt," lausus Tsahkna.

"Mina Eesti välisministrina olen väga selgelt seisukohal, et siin me võtsime väga olulise, selge poliitilise suuna, mis seisab meie põhimõtete eest, mis seisab õigusriigi ja rahvusvaheliste väärtuste ees demokraatlikus maailmas. Teiseks, me ei lähe kaasa topeltstandardiga, kuna me oleme ka Ukraina teemal üks eestkõnelejaid kuritegusid rahvusvahelise agressiooni mõttes, mis puudutab sanktsioone Ukraina agressiooni tõttu Venemaale ja mis puudutab ka seda otsust, et külmutatud varad kasutusele võtta. Väärtuspoliitiliselt oli Eesti astutud samm ainuvõimalik," rääkis Tsahkna.

"ÜRO resolutsiooni poolt hääletas 143 riiki. Kui me oleksime hääletanud vastu või oleksime jäänud erapooletuks, siis meil ei oleks olnud võimalik kogu sellele maailmale selgitada oma positsioone näiteks kahe riigi lahenduse suhtes. Küll aga on meil võimalik seda teha Ameerika Ühendriikidele, kes hääletas Palestiina resolutsiooni vastu. Ja samal ajal meie liitlassuhted kuidagi kahjustatud ei saa," ütles Tsahkna kolmapäeval "Aktuaalsele kaamerale".

Hääletamise selgitus

Eesti hääletamise selgituses seisab, et Eesti hääletas resolutsiooni poolt, et kinnitada oma vankumatut toetust Iisraeli-Palestiina konflikti õiglasele ja kõikehõlmavale lahendusele, mis põhineb kahe riigi lahendusel, kus Iisraeli riik elab rahulikult ja turvaliselt kõrvuti sõltumatu, demokraatliku, suveräänse ja elujõulise Palestiina riigiga.

"Toetame poliitilise horisondi ja rahvusvaheliste jõupingutuste taaselustamist selle eesmärgi nimel," seisab selgituses.

"Eesti toetab Palestiina riigile täiendavate õiguste ja privileegide andmist Peaassamblee töös osalemiseks, ilma pretsedenti loomata ja täielikult kooskõlas ÜRO põhikirjaga, välistades hääletamise ja ÜRO organitesse kandideerimise esitamise ning mitteliikmesriigi vaatleja staatuse säilitamise. Eesti poolthääl ei tähenda Palestiina riigi kahepoolset tunnustamist," seisab selgituses.

Raik: Eesti välispoliitilise suuna muutmine ei ole põhjendatud

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse asejuht, Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik hindas Eesti hääletust üllatavaks.

"See on muutus võrreldes varasema poliitikaga. Laiemas välispoliitika kontekstis sellel väga suurt tähtsust ei ole. Oleks olnud muidugi ootuspärasem, kui Eesti oleks jäänud erapooletuks," ütles Raik ERR-ile.

Raiki sõnul on Palestiina küsimus alati olnud selline, kus Euroopa Liit on lõhki ja ka transatlantiliselt ei ole ühist seisukohta.

Raik märkis, et sellega käib kaasas arutelu, kuidas saaks rohkem veenda globaalse lõuna riike selles, et tuleb toetada Ukrainat ja et Venemaa ei tohi seda sõda võita, sest muidu see on kogu rahvusvahelisele süsteemile kahjulik.

"See on see Eesti püüdlus minu arusaamise järgi, et selle otsuse taustal Eesti saab öelda, et meil ei ole topeltstandardeid, et me toetame rahvusvahelist õigust nii Palestiina kui ka Ukraina küsimuses. Siis on Eestil justkui parem juurdepääs nendele riikidele, kes on skeptilisemad Ukraina toetamise suhtes," sõnas Raik.

"Aga tegelikult ongi Eesti välispoliitika põhiline fookus sellel, kuidas saada maksimaalselt palju ja kiiresti sõjalist toetust Ukrainale. Ja lõppude lõpuks sellel, mis positsioonil on globaalse lõuna riigid, ei omagi erilist tähtsust. See on selline küüniline vaade, aga nii see on. Nemad ei tule Ukrainasse sõdima, nemad ei anna relvi, nad heal juhul võivad anda mingit sümboolset toetust. Aga ma arvan, et selle saavutamiseks ei ole vaja väga palju Eesti diplomaatilist ressurssi kulutada," ütles Raik veel.

Kallase võimalik kandideerimine välispoliitika kõrge esindaja kohale

Nii rahvusvahelises kui ka Eesti meedias on viimaste kuude ja nädalate jooksul spekuleeritud, et Kaja Kallas oleks asjakohane kandidaat Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja ametikohale. Huvi selle ameti vastu ei ole Kallas ka ise eitanud.

Kaja Kallast pakkus Euroopa Liidu välispoliitikajuhiks ka veebiväljaanne Politico. Politico kirjutas aasta alguses, et Kallase nime mainitakse vestlustes üha rohkem ning see on suuresti tingitud ka Eesti geograafilisest asendist. Kesk- ja idaeurooplased on Euroopa Liidu juhtimises pidevalt alaesindatud.

Kallaselt küsiti Lennart Meri konverentsi avaarutelul, kas ta sooviks saada üht Euroopa Liidu tippametitest – Euroopa Komisjoni presidendi, Euroopa Nõukogu presidendi või välispoliitika kõrge esindaja kohta.

"See on uus küsimus, polegi varem kuulnud," vastas Kallas naljatledes.

"Loomulikult on see au, et minu nimi üldse ringleb sel teemal. Ma olen lugenud, olen oma nime näinud. Kirjutatakse küll. Aga see ei tähenda, et see asi oleks otsustatud. Minu nime nimetati ka siis, kui NATO-le uut juhti otsiti ja me teame, kuidas sellega läks," ütles Kallas.

"Me oleme olnud liidus 20 aastat ja mõned NATO-s 25 aastat ja ikka tulevad inimesed nendest riikidest, kes olid liidu loomise juures 75 aastat tagasi. On aus öelda, et Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ei ole ausalt esindatud," ütles Kallas.

Euroopa Liidu liikmesriikide riigijuhid kogunevad Euroopa Liidu tippametite jagamise üle arutama 17. juunil Brüsselis toimuvale mitteametlikule tippkohtumisele.

ERR küsis valitsuse kommunikatsioonibüroost, kas Kaja Kallase huvi Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja ametikoha vastu ja Eesti poliitilise suuna osaline muutumine Palestiina staatuse küsimuses võivad olla omavahel seotud.

"Ei ole tõene. Välispoliitilisi seisukohti kujundab Eestis välisministeerium, ka selles küsimuses," vastas valitsuskommunikatsiooni direktor Rasmus Ruuda. 

Kristi Raik hindas seost Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja ametikoha ja Palestiina küsimuses suuna kohendamise vahel ebatõenäoliseks.

"Ma ei usu, et sellise manööverdamisega oleks võimalik parandada Eesti positsiooni Euroopa ametikohtade saamisel," sõnas Raik.