Toidupank on Eestis tegutsenud 14 aastat. Ettevõte on selle aja jooksul hoogsalt kasvanud ja koosneb emaorganisatsioonist Eesti Toidupank ning piirkondlikest toidupankadest üle Eesti. Neist keegi poleks eluilmas oodanud, et satub skandaalide keerisesse.

Nimelt süüdistavad kaheksa toidupanga piirkondlikku üksust organisatsiooni tegevjuhti Piet Boerefijni, et raha, mis mõeldud keskuste tööshoidmiseks, pole täies mahus neile edastatud. 

"Kõige algus oli see, et kaheksa toidupanka kirjutasid Pietile ehk toidupanga juhatuse esimehele, et soovime kokku saada, et rääkida olemasolevast olukorrast, sest aprilli lõpuks ei olnud laekunud veel hanke osutamise raha. Ja mis saab tulevikust. Piet ei soovinud meiega kokku saada, ütles, et ta ei pea seda vajalikuks," rääkis MTÜ Iseseisev elu juhataja Maire Koppel.

Boerefijn eitab probleeme. Tema hinnangul on kaks maakondlikku keskust – MTÜ Valga abikeskus ja MTÜ Iseseisev elu – hakanud valeinformatsiooni levitama ja sellega enda selja taha kogunud teised piirkonnad. 

"See raha ei ole kuskile kadunud. Kõik raha on välja makstud või on veel olemas ja me maksame selle välja, kuni viimane sent. Oli kaks toidupanka, kes levitasid seda valet ja eksitavat informatsiooni. Kaks toidupanka, kellega me lõpetasime koostöö," ütles Boerefijn.  

Boerefijn omakorda süüdistab maakonnakeskusi toidupanga arengu pidurdamises ja probleemides toiduohutusega. Kuigi vastuseis on kestnud juba aastaid, otsustas emaorganisatsiooni pealik Tartu, Rakvere ja Valga üksusega päevapealt lepingud lõpetada. Mõõt sai täis sellega, kui Tartus tegutsev MTÜ Iseseisev elu esitas patendiametile taotluse, et saada selgust, kas sõna "toidupank" on võimalik patenteerida. Boerefijn tõlgendas seda soovina bränd üle võtta.

"Usaldus kadus ära kohe ja meie nõukogu otsustas kohe nendega lõpetada (koostöö)," ütles Boerefijn.

MTÜ juhataja Maire Koppel temaga ei nõustu.

"Me ei ole arengut pidurdanud, meil on toiduohutus tagatud, meil on vastavad aktid. Ja see kaaperdamine.... Me ei ole kunagi tahtnud küsida Eesti Toidupanka ega logo, vaid me küsisime patendiametist sõna "toidupank" (kohta). Ja see on hoopis midagi muud kui Eesti Toidupank," lausus ta.

Probleemide virrvarri on segatud ka sotsiaalministeerium, kuhu piirkondlikud toidupangad on pöördunud. Ministeerium on seni Eesti toidupangale läbi hangete eraldanud raha alates 2019. aastast, kokku ligi 4,7 miljonit eurot.

"Kõik senised hanked on võitnud Eesti Toidupank ja hetkel meil ei ole kogemust, kuidas seda teeksid teised partnerid. Aga uue hankega me anname võimaluse proovida seda ka teistel partneritel. Monopol ei ole mitte üheski valdkonnas hea ja seega oleks hea tekitada konkurents," ütles  sotsiaalministeeriumi toiduabi nõunik Aire Johanson.

"Meie poolt on vaja rohkem kommunikatsiooni ja selgemat kommunikatsiooni. Ja võib-olla me peame rohkem kohtuma nendega. Praegu on kaks korda aastas, kaks päeva, aga võib-olla me peame seda tegema neli korda aastas või iga kuu. Võib-olla see on meie viga, jah," lausus Boerefijn.

Seda, et organisatsiooni tegevus nüüd päris lörri vajuks, Boerefijn ei usu. Paljud piirkondlikud toidupangad, sealhulgas Järvamaal tegutsev MTÜ Süda-Eesti sotsiaalkeskus, on asunud Boerefijni selja taha.

"Kuna me oleme osa ühest suurest süsteemist, siis on meil ka kergem olnud. Näiteks kui mingil perioodil toitu poest tuleb vähe või ei ole toitu, siis suur toidupank ostab annetatud raha eest ja toob kohapeale, mida me saame jagada," lausus MTÜ Süda-Eesti sotsiaalkeskuse juhatuse liige Tiina Larven.

Skandaalid annetuste mahtu palju ei mõjuta

Praxise mõttekoja juht ja kodanikuühiskonna edendaja Urmo Kübar, kellel on aastatepikkune kogemus erinevate heategevusorganisatsioonidega, ütleb, et taolised juhtumid jätavad inimestele annetamisest kibeda maitse suhu, kuid seda vaid lühiajaliselt. Seda näitab ka eelmise aasta statistika, mil heategevusorganisatsioonidega samuti probleeme ilmnes.

"Üksikisikute osas on tegelikult küll annetajate langus 16 protsenti, aga annetatud summa langus ainult viis protsenti. Ärakukkumine on olnud pigem väiksemate annetuste hulgas, mis on eeldatavasti juhuslikud, emotsionaalsemad, väiksemad summad. Allesjäänud annetajad on annetanud rohkemgi," ütles Kübar.

Viimase kümne aastaga on annetajate hulk Eestis aga kahekordistunud. Rekordkasv toimus 2022. aastal Ukrainaga seotud abivajajate lisandumisel, mil vabaühendustele annetatud summa hüppas Eestis 56 miljonilt eurolt 96 miljonile. Sama kiiret tõusu Kübar järgmise kümne aasta jooksul ei prognoosi.