Ginter: inimene ei pea pidevalt muretsema, et äkki riigile ei meeldi mu tegevus
Inimene võib kulutada oma raha nii nagu tahab ja olla selline nagu soovib, ilma et peaks kogu aeg muretsema, et äkki riigile ei meeldi see, mida ma teen, ütles vandeadvokaat ja õigusteadlane Carri Ginter maksuameti plaani kohta saada pankadelt infot kontodelt läbi käinud summade kohta.
Maksuamet käis välja plaani, et pangad võiksid hakata neile edastama koondinfot summade kohta, mis pangakontodelt läbi käivad.
Ginter ütles ERR-ile, et kui riik tahab teada, kellega ja kus sa oled ning millele oma raha kulutad, kas käisid kasiinos, ostsid alkoholi või on sul armuke, on see jälgimisühiskonna märk.
"See oleks suur probleem inimväärikuse põhimõtte kontekstis. Mina võin inimesena seni, kuni ma ei riku õigust, kujuneda selliseks, nagu ma olen, kulutada raha selleks, milleks ise tahan ja üldjuhul ei peaks see olema vabalt surfatav mõttega, et äkki seal on kuritegu ka hulgas," lausus ta.
Ginteri sõnul on inimväärikus õigusmaailmas ülioluline põhimõte, millest kasvavad välja kõik muud õigused nagu näiteks privaatsusõigus. Inimesed ei peaks kogu aeg muretsema, mida teised arvavad ja enda käitumist tsenseerima, kartes, et äkki see, mida ma teen, ei meeldi riigile.
"Inimesed vaatavad, et pole hullu, et ma ei pane kuritegusid toime ja las vaadatakse, kus mu mobiiltelefon on ja kellega ma suhtlen, las nad jälgivad kaameraga tee peal, kust ma tulen ja kuhu ma lähen, las nad käsivad mul deklareerida tuhandeeuroseid tehinguid, aga kõik see kokku tekitab lõpuks sinus arusaama, et sind jälgitakse," rääkis ta.
Inimesel peab Ginteri sõnul olema ruumi olla omaette ning riik tohib sinna ruumi tulla vaid siis, kui on mingi tõsine põhjus arvata, et sa teed seal midagi sellist, mis väärib sinna ruumi tulekut.
Ta tõi lihtsa näite, kuidas inimesed oma privaatsuse vajalikkusest aru ei saa. Näiteks kui korteriühistu koosolekul teha ettepanek, et fonolukk võiks olla ühendatud politsei andmebaasiga, nii et politsei saaks kohe reageerida, kui fonolukult kurjategija näo ära tunneks, läheks see otsus Ginteri hinnangul kiiresti läbi.
"Aga kui ma ütlen, et sama on edukalt teinud Venemaa, kes oma andmebaasidega on võimeline väga täpselt teadma, kus kogunevad võimule ebasõbralikud inimesed või kes kellega sõber on, siis sa näed, et režiimimuutus muutub võimatuks, opositsiooni elu muutub võimatuks. Iga sellist ligipääsu tuleb vaadata sellises kastmes, kui suure riski me ehitame, juhuks kui pulti saavad tõeliselt pahad inimesed," tõdes ta.
Ginter lisas, et kui inimene ei pane ise kuritegusid või väärtegusid toime, ei tähenda see, et olulised otsustajad tema ümber ei võiks kogemata eksida ja santaaži ohvriks sattuda ning nende andmeid võidakse kasutada nii, et nad teeksid inimesele ebamugavaid otsuseid.
"See, et sina ei tee midagi valesti, ei tähenda, et ühiskond pole ohus," tõdes Ginter.
Seega tuleks maksuameti plaanile tema hinnangul pidurit tõmmata, kuid samas ei tasu Ginteri sõnul ka maksuametit liiga kõvasti materdada, sest ilmselt ei sündinud see plaan paha pärast, vaid läbimõtlematult.
Ta märkis, et eelmine kord tegeleti sellise rumalusega siis, kui MTA ametnikud käisid spordiklubide parklas autonumbreid üles kirjutamas, et teada, kas tegu on töö- või erasõiduga ning toona oli see poliitiline käsk.
"Mul on kahtlus küll, et see pole siin tarkade inimeste oma initsiatiiv," ütles Ginter.
Toimetaja: Karin Koppel
Allikas: "R2 päev", intervjueeris Katrin Aarma