Maksuamet tahaks pankadelt infot ettevõtete kontolt läbi käinud raha kohta

Maksu- ja tolliamet (MTA) soovib, et pangad hakkaksid neile edastama koondinfot ettevõtete pangakontodelt läbi liikunud raha kohta, tõkestamaks käibe varjamist, see eeldab aga maksukorralduse seaduse muutmist. Pangaliit niisugusel kujul andmevahetust ei toeta ja leiab, et analüüsida tuleb nii sellise sekkumise õiguslikku lubatavust kui ka proportsionaalsust.
Maksuamet on teinud ettepaneku viia sisse sihitud andmevahetus kommertspankadega, et näha, kui suur on ettevõtte pangakonto käive aastases arvestuses.
Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa ütles ERR-ile, et nii nagu teised riigiasutused, otsib ka maksuamet pidevalt võimalusi muuta oma tööd efektiivsemaks.
"Kuna kõik meie tegevused on väga rangelt seadustega reguleeritud, siis maksukogumise efektiivsemaks muutmiseks olemegi soovitanud seadusandjal anda meile täiendavat analüüsivõimekust," rääkis ta.
Roosimaa sõnul soovivad nad võtta riskianalüüsis kasutusele pangakontodelt läbi liikunud raha massandmeid koondinfona ja seda nii füüsilisest isikust maksumaksjate kui ka juriidilisest isikust maksumaksjate osas.
"MTA soovib saada finantsteenuse pakkujatelt ülevaadet üldiste rahavoogude, mitte aga üksiktehingute kohta. Tehingute massandmetega soovime täiendada oma riskimudeleid, et senisest paremini hinnata maksukohustuste õigsust ja parandada oma auditi objektivaliku tabavust," selgitas Roosimaa.
See looks tema sõnul eeldused selleks, et maksuamet saaks maksumaksja jaoks kallist menetlusressurssi paremini sihtida probleemsete maksumaksjate suunas ja mitte tülitada neid, kellel on kõik korras.
Rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi ütles, et praeguses eelarveolukorras on üks prioriteete koguda tõhusalt kokku maksud, mis seaduse järgi maksmisele kuuluvad. Selleks vajab maksuamet aga kvaliteetset infot, mida riskianalüüsis kasutada.
"Kes ja kuidas MTA-le infot edastab, määrab ära maksukorralduse seadus. Otsime optimaalset viisi seaduse täiendamiseks, et MTA saaks paremat infot. Kindlasti ei tähenda see kvartaalselt kõigi ettevõtete andmete edastamist," lisas Liivamägi.
Pangaliit muudatust ei toeta
Pangaliit sellisel kujul andmevahetuse mudeli realiseerimist ei toeta. Liidu juht Katrin Talihärm ütles, et maksuamet on seda mudelit, mille abil soovitakse maksuriskide tuvastamist tõhustada, neile tutvustanud ning tegemist on kontseptuaalselt täiesti uue lähenemisega.
Talihärmi sõnul vajab see analüüsimist tulenevalt pangasaladuse, isikuandmete kaitse, eraelu riive, meetme proportsionaalsuse, halduskoormuse ning ka kaasnevate riskide aspektist.
"Muu hulgas on vajalik selgitada, kas selline sekkumine on õiguslikult lubatav, vajalik ja proportsionaalne," lausus ta. "Oluline on hinnata ka kaasnevaid riske."
Talihärm märkis, et kui pärast analüüsi soovitakse ettepanekutega edasi liikuda, siis on tarvis avalikku arutelu, kas ettepanekute realiseerimiseks vajalikud muudatused on ühiskonnale vastuvõetavad.
Maksuameti kinnitusel ongi kõik detailsemad küsimused laiema diskussiooni teema, mida alles tuleb huvirühmadega arutada ja tagasisidet koguda.
"Selleks ongi ettenähtud väljatöötamiskavatsuse formaat, mis eelneb seaduseelnõu loomisele," lausus Raili Roosimaa.
Liivamäe sõnul on rahandusministeeriumis töö selles osas alles algusjärgus ja alustatud on vastava eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamist. Valmis loodetakse see saada sügiseks.
"Konkreetsed ettepanekud peavad olema võimalikult hästi läbi mõeldud ja väga täpselt sihitud, et ettevõtete andmed pankades oleks võimalikult kaitstud ja MTA saaks just täpselt nii palju infot, kui maksukogumise tõhustamiseks tarvis," lisas Liivamägi.