Maksuamet on välja tulnud ideega, et pangad hakkaksid neile edastama koondinfot summade kohta, mis pangakontodelt läbi käivad. Seejuures ei puuduta see ainult ettevõtete, vaid ka eraisikute kontosid – MTA peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa ütles, et soovitud info puudutab nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikust maksumaksjaid.

ERR uuris Mart Võrklaevalt, kust niisugune idee pärineb. Võrklaev vastas, et maksuamet ei taha saada andmeid kõigi, vaid ainult riskiga ettevõtete kohta ja teatud kriteeriumite alusel läbi analüüsi ja üldistatud kujul.

"Ka hetkel saab maksu- ja tolliamet maksumenetluse käigus küsida pankadelt välja kogu vajamineva finantsinfo," lausus ta ja märkis, et MTA eesmärk on olemasolevad maksud võimalikult tõhusalt ja vähese ametnike ressursiga kokku koguda ning mitte tülitada neid, kellel on kõik hästi.

Ausad ettvõtjad ministri sõnul muretsema ei pea.

"Teisisõnu, kavandatav andmevahetus ei puuduta kõiki ettevõtteid ega tehinguinfot. Maksuametil on praeguste võimalustega raske jõuda kontrollidega nende ettevõtjateni, kes tegutsevad "pimedas" ja varjavad oma tegevust. Kasutatakse küll väga palju pehmeid meetmeid, nügimist, meeldetuletuskirju, kuid need jäävad tihti tähelepanuta," sõnas Võrklaev.

Ta rõhutas, et plaan puudutab ennekõike probleemseid ettevõtteid, kes makse ei maksa ja kelle tõttu jääb riigil saamata kümneid miljoneid eurosid maksutulu. Sarnase aruandluse on tema sõnul kehtestanud aina suurem osa riike ja Eestis, kus arutelu alles algas, kaalutakse kindlasti kõiki plusse ja miinuseid.

"Peamiseks sihiks on käibemaksukohustuslaseks registreerimata ettevõtjad, kelle puhul analüüsi tulemusel tekib kahtlus, et tegelikult ületab nende käive piirmäära. Loomulikult ei hakkaks maksuamet nende puhul uurima kõiki kontoliikumisi," lausus Võrklaev.

Millistele riskidele soovib ühiskond maksekuulekuse kontekstis enim rõhku panna, ongi ministri sõnul arutelu küsimus.

Küsimusele, kas olukord, kus maksuametile edastatakse infot kontodel liikuvate summade kohta, ei riiva eraelu puutumatust, vastas Võrklaev, et kuna eraisikuid plaan ei hõlma, ei ole ka põhjust riivest rääkida.

"Mida täpselt ja kuidas teha, need dialoogid on alles alanud, esimesena kohtus ministeerium pangaliiduga. Need arutelud lähevad edasi, kindlasti ei tee me midagi kiirkorras ja asjaosalistega läbirääkimata," lubas ta.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa vastas küsimusele, kas kavandatav muudatus tähendaks, et kui eraisiku pangakontol toimuks liikumisi, mida riskianalüüs kahtlasena käsitleb, saaks maksuamet õiguse kontoga tehtud üksiktehingud luubi alla võtta, et maksekorralduse seadus annab juba praegu MTA-le võimaluse maksumenetluse raames nii füüsilise kui ka juriidilise isiku kohta pankadelt andmeid küsida.

"Seda teeme samuti vaid juhul, kui inimene keeldub koostööst ja dokumente meile ise vabatahtlikult ei esita," lisas ta.

Roosimaa sõnul on maksuamet pakkunud eri ettepanekuid, kuidas olemasolevad maksud efektiivselt ja vähese kuluga kokku koguda, kuid millised neist seaduse väljatöötamiskavatsusse lõpuks sisse lähevad, selgub rahandusministeeriumi juhitavate läbirääkimiste tulemusel.

"Meie jaoks on olulised riskiga isikud ja nende kohta käivad andmed üldistatud kujul, et tuvastada probleemsed isikud. Me ei küsi tehinguinfot ja ei soovi tülitada ausat maksumaksjat," ütles Roosimaa.

Pangaliit seisab sellisel kujul muudatuse vastu ja leiab, et küsimusi tekitab plaani õiguslik lubatavus, vajalikkus ja proportsionaalsus.

Reinsalu: Hiina stiilis personaalse riigi plaan tuleks kõrvale heita

Isamaa esimees Urmas Reinsalu nimetas maksuameti plaani Hiina stiilis personaalse riigi ehitamiseks ja tema sõnul peaks valitsus selle ettepaneku prügikasti viskama.

"Enne valimisi meile justkui ei lubatud Hiina personaalset riiki," sõnas ta. "Kuidagi iseenesest, ilma mingi ühiskondliku kokkuleppeta on inimeste privaatsus samm-sammult taganemas. Sellise Suure Venna megaandmete baasi koostamine kogu ühiskonna toimimise profileerimiseks ei ole aktsepteeritav."

Reinsalu lisas, et valitsusel oleks asjakohane ühemõtteliselt deklareerida, et sellest plaanist loobutakse, mitte asuda seda vaikselt nüansse lihvides ette valmistama.

"Valitsusametnikud kasutavad argumenti, et ausatel pole ju midagi karta.
See on vildakas mõttekäik, sest selline järelevalve seab kõik ühiskonna liikmed eeldatavalt ebaausa staatusesse, keda siis profileeritakse," ütles ta.

Reinsalu sõnul on maksuametil juba praegu olemas menetluste läbiviimiseks piisavad tööriistad.