"Üldiselt on tulemused stabiilsed. Isamaa on natuke langenud. Samas Parempoolsed on natuke tõusnud. Nad on omavahel tihedalt seotud erakonnad," ütles Voog.

Voog rääkis, et praegu on piiripealne olukord, kus üks protsent tõusu või langust võib mõjutada mandaatide jaotust. "Selles mõttes saab kindlasti palju põnevam olema kui eelnevatel valimistel, kus mandaatide jaotus oli enam-vähem teada. Praegu on selline olukord, kus ühe tubli pingutus üks või kaks protsenti tõsta oma toetust võib väljenduda mandaadi saamises," ütles Voog.

Urmet Koogi sõnul võib Aivo Petersoni toetus seada ohtu Keskerakonna ühe mandaadi.

Huko Aaspõllu hinnangul võib Petersoni toetus olla reaalselt veelgi kõrgem ning see seab Keskerakonna väga keerulisse olukorda. "Keskerakonna toetus on languse kursil ja ei ole kaugel see olukord, kus Keskerakond võib mandaadist suu puhtaks pühkida ja jääda täitsa esindamata Euroopa Parlamendis," ütles ta.

Voog lisas, et siin sõltub palju just mitte-eestlaste valimisaktiivsusest.

Isamaa puhul tõi Voog välja, et sisepoliitilistele küsimustele rõhumine kampaaniasõnumis ei pruugi olla valijate silmis kõige õigem. Isamaa kandidaatide puhul on Voogi sõnul kõige rohkem ka kõhklejaid, kes ei ole kindel, millist kandidaati nad toetada sooviksid.

Aaspõllu rõhutas, et Urmas Reinsalu puhul on selge, et tema europarlamenti ei läheks. Jüri Ratas ei pruugi aga tema sõnul veel Isamaa valijatele päris õige isamaalasena paista.

Aaspõllu sõnul ei ole õnnestunud Isamaal teha Euroopa Parlamendi valimistest usaldushääletus praegusele valitsuse poliitikale.

Kook tõi välja, et Isamaa jaoks võib olukorda keeruliseks muuta ka see, et Jüri Ratase, Riho Terrase ja Urmas Reinsalu näol on tegemist kolme enam vähem võrdse toetusega kandidaadiga, mis tähendab seda, et üks konkreetne kandidaat ei ole suure toetusega nagu näiteks Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal on Marina Kaljurannal.

Reformierakonna kohta ütles Voog, et kui nende toetus peaks praeguselt 17 protsendilt langema, ei pruugi nad kahte mandaati saada.

Kook tõi välja, et Reformierakond ei ole oma laiema reklaamikampaaniaga veel alustanud.

Rääkides EKRE-st, ütles Kook, et vaatamata Jaak Madisoni skandaalile, ei ole tema toetus oluliselt muutunud ja Madison on selgelt kõige populaarselt EKRE kandidaat. See näitab nii Koogi kui ka Aaspõllu sõnul, et EKRE valijal on sellest skandaalist kas ükskõik või ta kiidab Madisoni käitumise heaks.

Voog rääkis, et natukene on siiski Madisoni toetust vähendanud asjaolu, et EKRE nimekirjas kandideerib europarlamenti ka erakonnajuht Martin Helme. Koogi sõnul on Helme toetust Madisoni omast väiksem seetõttu, et tema toetajad lihtsalt ei taha, et ta läheks Brüsselisse ära.

Aaspõllu rääkis, et Martin Helme puhul on samas selgelt näha tema huvi minna Brüsselisse. "Tema jaoks on tõenäoliselt üsna selgeks saanud, et enne järgmisi riigikogu valimisi EKRE rolliks saab jääda ainult opositsioonis olla. Sealt mingisugust valitsusse tõusmise võimalust tegelikult ei ole. Eks ta selles valguses saab aru, et ta võib seal parlamendis istuda, parteid juhtida, aga mingisugust väljakutset sellest ei teki," rääkis Aaspõllu.

Voog arvas, et EKRE jääb eurovalimistel ühe mandaadiga.

Kook küsis, kas Parempoolsetel on võimalik veel kolme nädalaga kasvatada oma toetust umbes 10 protsendini, et tagada omale mandaat.

"Võimalus kindlasti on," vastas Voog. Ta lisas, et kui Isamaa toetus peaks tõusma, siis võib arvata, et Parempoolsete toetus hoopis langeb. "Aga kui Isamaaga peaks midagi juhtuma, siis on neil võimalus. Aga see on vähetõenäoline," lausus Voog.

Aaspõllu viis tähelepanu Eesti 200 peale ja ütles, et hoolimata välisminister Margus Tsahkna pingutustele, ei näe ta, et erakonna toetus võiks kuigi palju tõusta. Ka Voog arvas, et Eesti 200-l on väga väike tõenäosus mandaadiks vajalikku toetust saavutada.

Küsitluse järgi saaks europarlamendi valimistel Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond mõlemad kaks mandaati, Isamaa, Keskerakond ja EKRE ühe mandaadi.

Euroopa Parlamendi valimisnädal kestab 3 kuni 9 juunini.