ERR-i tellitud ning 27. maist 2. juunini tehtud Euroopa Parlamendi valimisi puudutavas küsitluses sai napilt suurima toetuse Reformierakond. Kampaania lõppfaasis väga massiivset kampaaniat tegeva Reformierakonna üheksat kandidaati toetas kokku 18,9 protsenti valijatest. 6.–15. maini tehtud küsitluses oli Reformierakonna toetusnumber veel 17,2 protsenti.

Enam kui pool Reformierakonna toetusest tuleb nende esinumber Urmas Paetilt, kellele lubab hääle anda 10,9 protsenti valijatest. Kui Reformierakonna nii kõrge toetus püsib ka valimispäeval, annaks see neile kaks mandaati. Kes tuleb Reformierakonna nimekirjas teisele kohale, pole sugugi kindel, sest vahe Hanno Pevkuri (2,3 protsenti) ja Marko Mihkelsoni (2,1 protsenti) vahel on väga väike. Luukas Kristjan Ilves (1,3 protsenti) jääb neist juba selgemalt maha.

Kõikides varasemates küsitlustes esikohal olnud Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) jääb nüüd Reformierakonnale napilt alla, ehkki allajäämine on statistilise vea piires. SDE toetus oli mai lõpu küsitluses 18,6 protsenti, kuu esimeses pooles tehtud küsitluses oli nende üldtoetus 23,6 protsenti.

See lubab nädal enne valimispäeva ka SDE-l liikuda kahe mandaadi suunas. Kindlalt saab ühe mandaadi Marina Kaljurand, kes oli isikutest kõige populaarsem kandidaat 12,4 protsendiga. Mai esimeses pooles oli tema toetus 16 protsenti.

Kui SDE peaks saama kaks mandaati, siis on peamine soosik sellele taaskord Sven Mikser, keda viimases küsitluses toetas 2,3 protsenti.

Viimaste nädalatega on kasvanud Isamaa toetus – kui mai alguse küsitluses oli nende toetus 14 protsenti, siis kuu lõpu küsitluses 16,4 protsenti. Hetkel annab see neile küll vaid ühe mandaadi, kuid vahe SDE ja Reformierakonnaga pole enam nii suur.

Kui Reformierakonna, SDE ja ka EKRE puhul on üks selge kandidaat, kes toob lõviosa erakonna toetusest, jaguneb Isamaa toetus kolme kandidaadi vahel. Siiski sai mai lõpus tehtud küsitluses kinnitust juba eelmises küsitluses alanud trend, et Jüri Ratas edestab toetuselt nimekirja esinumber Riho Terrast.

Kõikvõimalikes keskkondades aktiivset kampaaniat tegevat Ratast toetas viimases küsitluses 6,2 protsenti, Terrast aga 3,3 protsenti. Nende vahele mahtus Isamaa esimees Urmas Reinsalu 5,4 protsendiga. Ehk kui Isamaa peaks saama ühe mandaadi, siis pigem läheb neid Euroopasse esindama endine Keskerakonna esimees Ratas.

Isamaast kaugele maha ei jää ka EKRE, kel samuti õnnestus toetust tõsta. Viimases küsitluses toetas neid 15,2 protsenti (mai esimese poole küsitluses 13,6 protsenti). See annaks neile ühe mandaadi.

Lausa kaks kolmandikku EKRE toetusest tuleb Jaak Madisonilt, kellele lubab oma hääle anda 10,1 protsenti valijatest, millega on ta Kaljuranna ja Paeti järel populaarsuselt kolmas kandidaat.

EKRE esimeest ja nimekirja esinumbrit Martin Helmet lubab valida 3,7 protsenti. Ülejäänud EKRE kandidaadid jäävad toetuselt selgelt kahe esimese varju.

Keskerakond kogus Kantar Emori küsitluses 11,8 protsenti toetust, mis annaks neile praegu napilt ühe mandaadi. Mandaadi saaks erakonna esimees Mihhail Kõlvart, kellele lubab hääle anda 5,8 protsenti valijatest, mis on kõigi valijate seas paremuselt viies tulemus ja muust rahvusest valijate seas (25,7 protsenti selles vastajarühmas) selgelt parim.

Jana Toomi toetus oli küsitluses 3,2 protsenti (muust rahvusest valijate seas 14,2 protsenti), millega ta napilt edestab erakonna Koos ainsat kandidaati Aivo Petersoni, keda lubab valida 3,1 protsenti (muust rahvusest valijatest 14,5 protsenti). Ehk Petersonile küsitluse järgi minevad hääled hoiavad Keskerakonda valimiste ööni pinge all, kui selgub, kas nad saavad mandaadi või mitte.

Ülejäänud erakondade võimalused on üsna teoreetilised. Parempoolsed said viimases küsitluses 5,8 protsenti toetust, mis on madalam kui mai esimeses pooles saadud 7,2 protsenti ja samas suurusjärgus märtsi- ja aprillitoetustega.

Parempoolsete toetus tuleb peamiselt kahelt kandidaadilt, Lavly Perlingult ja Rainer Saksalt, keda lubab toetada 2,7 ja 2,1 protsenti valijatest.

Eesti 200 toetus langes veelgi ja oli viimases küsitluses nende üheksa kandidaadi peale kokku 3,6 protsenti. Suurima toetuse kogub küsitluse järgi Kristina Kallas (1,0 protsenti).

Roheliste toetus oli 0,7 protsenti, millest enamik tuleb Evelyn Sepalt (0,6 protsenti).

Populaarseim üksikkandidaat oli Kantar Emori küsitluses Tanel Talve 0,7 protsendi suuruse toetusega.

Kantar Emor küsitles ERR-i tellimusel veebi ja telefoni teel 1489 valimisealist kodanikku. Küsitlusperiood oli 27. mai kuni 2. juuni.

Vastajale esitati valiku tegemiseks kõik tol hetkel registreeritud kandidaadid. Vastaja valis vaid ühe eelistatuima. Antud valimi suuruse juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,3 protsenti.

Vastasid vaid need valimisealised kodanikud, kes planeerivad valima minna.

Kell 11 algavas ERR.ee veebisaates kommenteerivad värskeid reitingunumbreid Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog ning ERR-i ajakirjanikud Indrek Kiisler ja Urmet Kook.