Aivo Petersoni (Koos organisatsioon osutab suveräänsusele) valimistulemus on suhteliselt tõelähedane baromeetri näit, mis mõõdab Kremli-meelsuse osakaalu Eesti ühiskonna õhurõhus. See on meelsuse puhul väga selge näitaja, kui suur osa valijatest – kelle seas on, pidagem silmas, vaid Eesti kodanikud ja Eestis elavad Euroopa Liidu kodanikud – peab enda jaoks kõige paremaks ja usaldusväärsemaks Eesti poliitikuks Eesti riigi reetmises süüdistatavat inimest.

Muidugi kogub Peterson ka protestihääli nendelt inimestelt, kelle elu pole läinud kõige paremini ja kellele ei seostu ühegi Eesti parlamendierakonnaga midagi meeldivat. Osa häältest tuleb ilmselt kaastundest ja märtrioreoolist, mis trellide taga olemisega kaasas käib. Aga põhiline osa ikkagi tasuna sama asja eest nagu ka eelmistel riigikogu valimistel: Peterson pole süüdistanud Venemaad Ukrainale kallaletungi eest.

Polnud sugugi juhuslik, et tema valimiskampaania flaiereid jagati nendele tuhandetele narvalastele, kes kogunesid tänavu 9. mail Narva jõe kaldale elama kaasa vastaskaldal toimunud Venemaa poolt narvalastele suunatud propagandakontserdile. Sihtrühma valikuga tema kampaaniameistrid igatahes mööda ei pannud.

Ka Ida-Viru linnadesse seatud suurtel plakatitel püütakse Petersonist luua rahutuvi kuvandit ja kutsutakse tema valimisega andma "häält rahu eest". See on selline abstraktne rahukuulutamine. Vladimir Putin või mõni teine sõjakas diktaator püüab ju samuti näidata end ülla rahuvõitlejana. Ka Peterson on rahutuvi rollis libalind, sest ei tema ega ta kaasvõitlejad pole kusagil avalikult öelnud, et rahu jaoks Ukrainas on vaja, et Putin lõpetaks seal tapatalgud ning tõmbaks oma sõdurid ja kahurid tagasi. Peterson teab, et kui ta seda ütleks, kaotaks ta kiiresti oma toetajad.

Eelseisvatel valimistel on ühiskonna õhurõhu seisukohast tähtis näha, kui palju on Petersoni toetajate hulk võrreldes pisut rohkem kui aasta tagasi toimunud riigikogu valimistega muutunud. Meenutagem, et tookord kogus ta Ida-Virumaa ringkonnas üksi rohkem hääli kui sotsid, EKRE ja Isamaa terve nimekirjaga kokku. Reformierakond sai kaheksa kandidaadi peale kokku vaid õige pisut rohkem.

Peterson sai üksinda ligemale 4000 häält, jäädes individuaalselt vaid pisut alla üksikkandidaadile Mihhail Stalnuhhinile, kes heideti varem Keskerakonnast välja, kuna ta sõimas Eesti valitsust fašistideks. Kuna Stalnuhhin Euroopa Parlamenti ei kandideeri, võib Peterson nüüd arvestada ka osa tema tookordsete toetajatega.

Seegi, et loosiõnn andis Petersonile kõigi Euroopa Parlamendi kandidaatide rivis esikoha, peaks andma soodsa taganttuule eelise. Kuigi Euroopa Parlamenti pääsemine oleks Petersoni jaoks erakordne ime, on siiski tõenäoline, et valimispäeval võib tema häältesaak Eestis tervikuna osutuda suuremaks kui praegu küsitlustega mõõdetud kolm protsenti. Lisa on tal loota nende seast, kes küsitluses ei tihka tunnistada, et hääletavad tema poolt, küll aga teevad seda julgesti valimiskabiinis.

Petersoni menukus paneb kõige enam muretsema Keskerakonda, sest nende valijate seas on palju Edgar Savisaare aegse Keskerakonna valijaid. Mihhail Kõlvart ja Jana Toom püüavad kõigest väest neid tagasi võita, aga tundub, et enne ühinevad sotsid EKRE-ga, kui need lahkunud valijad Keskerakonna selja taha tagasi tulevad.

Kui Peterson ja Stalnuhhin noppisid riigikogu valimistel Ida-Virumaal ehmatavalt suure häältesaagi, rääkisid valitsusparteid üsna üksmeelselt, et Ida-Virumaaga tuleb tõsiselt tegelema hakata ja eriti sotsiaalmajandusliku olukorra parandamisega. Aastaga on palju algatusi pliidile podisema pandud, kuid õiglase ülemineku fondi toel kavandatavad uued ettevõtted ja töökohad on praegu alles keetmisfaasis. Viljad, mis kohalikku elu paremaks muudavad, peaksid tulema ehk aasta-kahe pärast.

Praegu valitseb ikkagi vimm Euroopa Liidu algatatud kliimapoliitika suhtes, mis on viinud Ida-Virumaalt tuhandeid hea palgaga töökohti ning kasvatanud tööpuudust ja vaesust. Selliselt pinnalt on keeruline nende inimeste seast, kes selle tagajärjel otseselt kannatasid, endale poolehoidjaid saada.

Tähelepanuväärne, et Ida-Virumaal Virumaa kolledžis toimunud valimisdebatil leidsid kõigi kohalolnud erakondade esindajad (puudusid Eesti 200 ja rohelised), et Euroopa Parlamendi järgmine koosseis peab rohepöördelt tuure maha võtma, et mitte kahjustada majandust.

Ent isegi kui Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslik olukord paraneb, kulub veel palju aastaid, et väheneks tuntavalt nende elanike osakaal, kellele on kõige parem poliitik oma vaadete poolest Aivo Peterson.

Esimese asjana võiksid Eesti erakonnad vähemalt sellega rohkem vaeva näha, et nende toetajad valimispäeval hääletama tuleks. Et Euroopa Parlamendi valimistel on valimisaktiivsus Ida-Virumaal olnud eriti madal, viimati vaid 24 protsenti, siis on igal häälel tavalisest suurem kaal. 

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.