Tseremoonial osalesid lääneriikide juhid ja ligi 200 sõjaveterani. Kohale ei olnud kutsutud ühtki Venemaa esindajat. Kuigi alguses Pariis kaalus Venemaa suursaadiku osalust, siis hiljem loobus sellest ideest.

Tseremooniast osavõtnud riigijuhtide deklaratsioonis öeldakse, et demokraatia on taaskord Euroopas ohus.

USA president Joe Biden kutsus oma kõnes kaitsma vabadust ja demokraatiat ning kinnitas, et Ukraina toetamist tuleb jätkata.

"Liitlasväed täitsid toona oma kohustuse," sõnas Biden. "Küsimus on, kas ka meile seatud katse täidame meie. Elame ajal, mil demokraatia on rohkem ohus, kui ühelgi teisel hetkel pärast teist maailmasõda, pärast seda, kui tormati nendele randadele 1944. aastal. Peame küsima endilt, kas seisame raudrusikaga vastu türanniale, kurjusele, purustavale brutaalsusele. Kas kaitseme vabadust? Kas kaitseme demokraatiat? Kas oleme ühtsed? Minu vastus on "jah" ja üksnes "jah".

Normandia dessanti toetas üle 11 000 tuhande liitlasvägede lennuki. Dessandi esimesel päeval ehk D-päeval sai surma umbes 2500 ja haavata 7500 liitlaste sõdurit. Saksa sõjaväelasi hukkus 4000–9000. Kokku kaotasid liitlasväed 12 000 meest.