USA president Joe Biden on Prantsusmaal tegelikult juba neljandat päeva. Visiidi esimene pool kulus Normandia dessandi 80. aastapäeva tähistamisele, kus Biden küsis, mida tahaks tollased sõdurid praeguselt põlvkonnalt.

"Nad paluvad meil teha oma tööd, et kaitsta meie tänast vabadust, kaitsta demokraatiat, seista vastu agressioonile välismaal ja kodus, olla osa millestki suuremast, kui me ise oleme," kõneles Biden.

Laupäevane kohtumine Prantsusmaa presidendiga toimus pärast seda, kui Emmanuel Macron oli teatanud, et Prantsuse sõjaväeinstruktorid lähevad Kiievisse ja Prantsusmaa annab Ukrainale muu hulgas hävituslennukid.

"Me teame, mis juhtub, kui Putin saavutab edu Ukrainas. Ta ei peatu Ukrainas, see ei ole ainult Ukraina asi, see puudutab palju enamat kui Ukraina. Kogu Euroopa on ohus. Me ei lase sellel juhtuda. Ameerika Ühendriigid seisavad kindlalt Ukraina selja taga, me seisame oma liitlaste ja Prantsusmaa selja taga," rääkis Biden.

See kõik loob kindlama pinnase nädala pärast Šveitsis algavale Ukraina rahutippkohtumisele, millest, nagu on selgnud, ei võta osa ÜRO peasekretär. Esindatus tuleb madalamal tasemel. Kuna Venemaa kohtumisele kutsutud ei ole, jäävad kõrvale ka Hiina ja hulk Pekingi arvamusest mõjutatud riike, mida saab kahtlemata pidada Moskva diplomaatia võiduks.

Kuid suuremaks mureks on vaatlejate hinnangul ikkagi USA enda sisepoliitiline tervis. Telekanal CNN märgib, et ajal, mil president Biden kaitses oma Normandia dessandi kõnes Euroopa demokraatiat, lammutab tema enda kodumaal seda eelmine president ja praegune presidendikandidaat Donald Trump.