Pühapäeval sai oma esimesed tuleristsed tavatu arhitektuurise lahendusega Keila laululava, mida seni on vaatamas käidud kui uut Keila maamärki, aga pühapäeval pidi see ära mahutama ligi  4000 Harjumaa lauljat.

"Siia (peole) pääsevad kõik, et anda kõigile laulurõõmu ja just eriti väiksematele. Sest see on väga vajalik, et laps saaks mingisuguse laulupeo kogemuse. Suurele laulupeole on suur sõel ja siis võib-olla kõik ei pääse ja kõik ei julgegi proovida seda," lausus Harjumaa laulupäeva korraldaja Heli Sepp.

Sepa sõnul on Harjumaal lauljaid nii palju, et laulupäeva suurimaks probleemiks oli ruumikitsikus. Hoolimata lisalavast oli raske kõigile lauljaile ruumi leidmisega.

"Üldiselt on (laululava) päris hea kõlaga, ainult et dirigendina öeldes, võiks olla tagasein. Lauljatel võiks olla tagumine sein kaetud vähemalt selleks ajaks, sest meeslauljaid on vähe kosta," ütles Sepp.

"Kui sa oled hea koha peal, siis kõlab kõik hästi. Kui sa oled natuke tagapool, siis on natuke raskusi dirigendi nägemisega ja ei kuule, mida eeslauljad laulavad," lausus Jõelähtme segakoori laulja Matis Männik.

Kuna pidu toimus Keilas, siis on esinejate seas mitmeid sealtkandist pärit staare, näiteks nublu, kes noorte lauljate seas suurt elevust tekitasid.

"Kõik on fantastiline, kuidas see välja näeb. Need inimesed, noored ja vanad, kõik on suurepärane," ütles nublu.

Oma esimesed tuleristsed said pühapäeval ka Loksa tantsuansambel Kerrukad, kel veel paar kuud tagasi nappis nii mehi kui ka rahvariideid.

"Rahvariided on meil seljas, platsil on meil kaheksa meest ja kaheksa naist, nii nagu peab. Keerulisem oli saada rahvariideid kokku. Aeg pani meile piirid peale, et jõuaks kõik valmis," ütles rahvatantsija Annely Jürimets.

Keila peoga Kerrukad ei piirdu, siht on pääseda järgmisel aastal toimuvale üldtantsupeole.