Puuronimisvõistluste viiest võistlusalast esimene on kannatanu päästmine puult.

"Meil on päästetav seal puu otsas ja me peame ta viie minutiga sealt alla tooma. Kui tõesti mõni arborist suudab ennast niimoodi vigastada, et ta ise puu otsast alla ei saa, siis on hea kui tema kolleeg oskab seda teha. Ja seda me siin harjutame, see on üks raskemaid alasid meil," rääkis arborist Ats Mölder.

"Minu järgmine ala, mis tuleb, on viskeliin. See nõuab tohutut oskust – sa pead suutma peenikese liini visata 25 meetri kõrgusele täpsust. See on natukene loto ka ja ma lähen sinna häid punkte tooma," ütles Mölder.

Kuigi tegemist on Baltikumi meistrivõistlustega, on külalisi Luua metsanduskooli juurde tulnud ka kaugemalt. Kokku kuuest riigist on kohal 36 võistlejat, kusjuures naisi on neist vaid neli.

"Puuronijad saavad oma oskusi paremaks lihvida ja ka ohutumaks," sõnas Eesti arboristide ühingu juhataja Mart Hiio. "Kõik need alad imiteerivad tegeliku töö tegemist puu otsas. Näiteks see sama puuvõrasse tõus, kui arborist tahab hakata puuvõras midagi tegema – otsi lõikama, puud maha võtma –, siis kõigepealt on ju vaja puuvõrasse kuidagi saada."

Puuvõrasse tõusu demonstreeris meistrivõistluste noorim osaleja, 17-aastane Priit, kes on oma arboristist mentori kõrval puuronimist õppinud juba viimased neli aastat.

"Tegelt ongi lihtne. Raskematel inimestel mitte, aga ma olen nii kerge, et mul ei ole probleemi," lausus tulevane arborist Priit Siimann. "Harjutama peab palju. Kuna mina teen tööd ainult selle süsteemiga, siis mul ei ole probleemi. Ma ikka proovin mingil kohal poodiumile ka saada, aga eks vaatab."

Võistlused jätkuvad Luual laupäeval finaaliga, kui selgub Baltikumi osavaim puuronija.