Oluline pühapäeval, 16. juunil kell 22.51:

- Ukraina rahu tippkohtumise keskmes on tuumahirmud;

- Ukraina rahutippkohtumise lõppdokument: rahuks on vaja kõigi poolte dialoogi;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1160 sõdurit;

- USA on kulutanud Ukraina sõjaliseks abistamiseks üle 50 miljardi;

- Kuleba: me ei tohi lasta Venemaal endaga rääkida ultimaatumite keeles;

- Ukrainas käisid kõige ägedamad lahingud Pokrovske suunal;

- Ukraina kindrali sõnul on USA relvad hakanud rindejoonele jõudma;

- Šveitsi president: Putin saab vaatamata Rahvusvahelise Kriminaalkohtu määrusele osaleda järgmisel rahutippkohtumisel.

Ukraina rahu tippkohtumise keskmes on tuumahirmud

Šveitsi Bürgenstocki kuurorti on kogunenud kahepäevasele Ukraina rahu tippkohtumisele üle 90 riigi esindajad, et püüda leida lahendus suurimale Euroopa konfliktile pärast Teist maailmasõda. Tippkohtumine keskendub pühapäeval toiduga kindustatusele, tuumakatastroofi vältimisele ja Venemaale viidud Ukraina laste tagasitoomisele.

Laupäeval kinnitasid liidrid ühiselt Ukrainale toetust ning president Volodõmõr Zelenski avaldas lootust saada rahvusvaheline kokkulepe sõja lõpetamise ettepanekule, mis siis Moskvale esitada.

"Me peame koos otsustama, mida õiglane rahu maailma jaoks tähendab ja kuidas seda kestval viisil saavutada," ütles Zelenski. "Seejärel edastatakse see Venemaa esindajatele."

Ta avaldas lootust, et tippkohtumisel, kuhu Venemaad ei kutsutud, luuakse alus sellisele rahule. Zelenski ei öelnud, kas ta on valmis otse läbi rääkima Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga, kes esitas tippkohtumise eelõhtul oma tingimused konflikti lõpetamiseks.

Putin nõudis reedel, et Ukraina viiks oma väed riigi lõuna- ja idaosast välja ning loobuks ambitsioonidest ühineda NATO-ga. Tippkohtumisel lükati Putini nõudmised tagasi.

Kõnelustel keskendutakse Zelenski 2022. aasta lõpus esitatud rahuplaani nendele valdkondadele, milles ollakse ühel meelel, ning Ukraina sõda käsitlevatele ÜRO resolutsioonidele. Eesmärk on leida tee kestva rahu poole rahvusvahelise õiguse ja ÜRO harta põhjal, leppida kokku võimalikus raamistikus selle saavutamiseks ja plaanis, kuidas pooled tulevikus rahuprotsessis kokku viia.

Pühapäeval jagunetakse töörühmadesse, mis käsitlevad tuumaohutust, meresõiduvabadust Mustal merel, toiduga kindlustatust ning humanitaarküsimusi.

Humanitaarsessioonidel arutatakse sõjavangide, tsiviilisikutest vangide, interneeritute ja kadunud inimeste saatust. Kõneldakse ka okupeeritud Ukrainast Venemaale viidud laste tagasitoomise võimalustest.

"Umbes 20 000 Ukraina last on oma peredelt, kogukondadelt ja riigilt sisuliselt röövitud. Seda on kohutav öelda, aga kuidas saab maailm sellele selja keerata?" päris Iiri peaminister Simon Harris ajakirjanikega kõneldes. "Millal sai vastuvõetavaks, et lapsed on sõjarelvad? See on üdini ebaseaduslik ja moraalselt eemaletõukav. See on laste varastamine ja on aeg, et rahvusvaheline kogukond midagi ette võtaks, ja mina igatahes kavatsen seda teha."

Iirimaa arutab Venemaale viidud laste küsimust koos 27 riigi esindajatega.

Toiduga kindlustatuse paneel uurib põllumajandustootmise ja ekspordi kahanemist, mis avaldab Ukraina kõrval mõju ka paljudele teistele riikidele, sest Ukraina on olnud üks maailma suuremaid teraviljatootjaid. Selles töörühmas on 30 riiki eri maailma paigust. Teemaga liitub laevaliiklus Mustal merel.

"Mustal merel vaba ja ohutu laevatamise tagamine mitte ainult ei suurenda paljude madala sissetulekuga riikide toiduga kindlustatust, vaid taastab ka stabiilsuse piirkonnas," ütles Šveits.

Tuumaohutuse töörühm keskendub Ukraina tuumaelektrijaamade, eriti Zaporižžja ebakindlale olukorrale, ehkki kõigi tuumajaama reaktorite töö on aprilli keskpaigast alates peatatud. Püütakse leida võimalusi vähendada rikkest või rünnakust põhjustatud tuumakatastroofi ohtu.

"Ma olen valmis osalema tuumaohutuse diskussioonis, sest see on tõepoolest meie julgeolekule suur oht," ütles Leedu president Gitanas Nauseda.

Tuumaohutuse diskussioonidest võtab osa 30 riiki.

Mõtted liiguvad juba ka järgmisele tippkohtumisele, siis tahab Ukraina esitada Venemaale rahvusvahelisel kokkuleppel sündinud rahuplaani.

Kuleba: me ei tohi lasta Venemaal endaga rääkida ultimaatumite keeles

Ukrainal tuleb millalgi pidada Venemaaga dialoogi, kuid ei tohi lasta tal seda teha ultimaatumite keeles, ütles pühapäeval välisminister Dmõtro Kuleba.

"Me mõistame suurepäraselt, et saabub hetk, mil tuleb rääkida Venemaaga. Kuid meie seisukoht on väga selge: me ei luba Venemaal rääkida ultimaatumite keeles nagu ta praegu räägib," ütles Kuleba ajakirjanikele Ukraina rahutippkohtumise kõrvalt Šveitsis.

Ukraina välisminister märkis, et Vene režiimi juhi Vladimir Putini viimatine ultimaatum ei tekitanud tippkohtumisel mingit huvi, kuna kõik mõistavad, et seda tehti ühe lihtsa eesmärgiga - tekitada tippkohtumise eelõhtul enda jaoks PR-laine.

Ukraina rahutippkohtumise lõppdokument: rahuks on vaja kõigi poolte dialoogi

Püsiva rahu ja lahenduse leidmiseks on vaja kõigi poolte dialoogi ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse austamist, ütlesid Ukraina rahutippkohtumisest osavõtjad pühapäeval Šveitsis lõppdokumendis.

Lõppdokument võeti vastu kahepäevase kohtumise lõpul, seda toetas 80 riiki ja neli organisatsiooni.

Nende seas, kes dokumendile alla ei kirjutanud, olid India, Saudi Araabia, Tai, Mehhiko, Lõuna-Aafrika Vabariik, Brasiilia ja Araabia Ühendemiraadid.

"Me usume, et rahu saavutamine nõuab kõigi poolte osalemist ja dialoogi," öeldi dokumendis.

"Me kinnitame meie pühendumist kõikide riikide, seal hulgas Ukraina suveräänsuse, iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse printsiipidele nende rahvusvaheliselt tunnustatud piirides."

Lõppdokumendis kutsuti ka üles kõigi sõjavangide vabastamisele põhimõtte "kõik kõigi vastu" järgi. Samuti rõhutati, et kõik deporteeritud Ukraina lapsed peavad saama koju naasta.

Kiiev süüdistab Moskvat rohkem kui 20 000 lapse deporteerimises Ukraina ida- ja lõunapoolsetest osadest, mis on praegu Vene väe kontrolli all.

Ühisdokumendis rõhutati, et toidujulgeolekut ei tohi kasutada ühelgi viisil relvana.

Samuti rõhutati vajadust tagada takistusteta ligipääs Musta ja Aasovi mere sadamatele, mis on eluliselt tähtis toidutarnete jaoks.

Lõppdokumendis kutsuti ka Ukraina täielikule kontrollile Zaporižžja tuumajaama üle, mis langes sõja alguses Vene väe kätte.

Šveitsi välisminister Ignazio Cassis ütles, et teine ​​tippkohtumine, mis sillutab teed rahule Ukrainas, võib toimuda enne USA presidendivalimisi selle aasta novembris.

Šveitsi president: Putin saab vaatamata Rahvusvahelise Kriminaalkohtu määrusele osaleda järgmisel rahutippkohtumisel

Venemaa president Vladimir Putin saab osaleda võimalikul järgmisel rahutippkohtumisel Šveitsis, hoolimata sellest, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus on andnud välja tema vahistamismääruse, ütles Šveitsi president Viola Amherd pressikonverentsil, vahendas BBC.

Viola Amherd tunnistas Venemaa osalemise vajadust tulevastel aruteludel ja läbirääkimistel, rõhutades samas vajadust järgida ÜRO põhikirja.

Presidendi sõnu kinnitas Šveitsi välisminister Ignazio Cassis. "Seda võiks korraldada, see on meie seaduste järgi võimalik. Loomulikult peame seda tegema koos ICC-ga (Rahvusvaheline Kriminaalkohus). Kuid asukohariik võib selles küsimuses erandeid teha," vahendas Reuters Kassise sõnu.

USA on kulutanud Ukraina sõjaliseks abistamiseks üle 50 miljardi

Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris on USA kulutanud Ukraina sõjalise abi tarvis juba 51,2 miljardit dollarit, vahendas portaal Unian pühapäeval Business Insiderit.

Kui võtta arvesse ka aastaid pärast Venemaa esimest sissetungi Ukrainasse 2014. aastal, tõuseb see summa 54 miljardi dollarini.

Alates 2022. aastast on Ukraina saanud Ühendriikidelt üle nelja miljoni mürsu, 400 miljonit ühikut käsitulirelvade laskemoona ja granaate, sadu moodsaid raketisüsteeme, tanke, soomusmasinaid, suurtükke, patrullkaatreid, elektroonilise sõjapidamise vahendeid ja muud sellist.

Väljaanne pani USA välisministeeriumi koostatud nimekirja põhjal kokku pakutava abi loetelu.

Ukrainas käisid kõige ägedamad lahingud Pokrovske suunal

Ukraina rindel toimus laupäeval kella 22 seisuga 91 lahingkokkupõrget ja kõige kuumem oli olukord Donetski oblastis Pokrovske suunal, samal ajal kui Vremivkas vaenlase aktiivsus kolmekordistus.

"Päeva algusest on kokkupõrgete arv Pokrovske suunal tõusnud 33-ni. Vaenlane on endiselt kõige aktiivsem Otšeretõne piirkonnas, kaitsevägi on tõrjunud juba 25 agressori rünnakut, kaheksa lahingut veel jätkuvad," märkis peastaap.

Esialgsetel andmetel kaotasid okupandid sellel suunal ööpäevaga 232 inimest, neist 86 surnuna. Samuti hävis üks soomuk, kaks miinipildujat ja viis autot. Kannatada sai ka kolm venelaste suurtükki.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1160 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 526 310 (võrdlus eelmise päevaga +1160);

- tankid 7956 (+0);

- jalaväe lahingumasinad 15 269 (+6);

- suurtükisüsteemid 13 913 (+58);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1104 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 853 (+0);

- lennukid 359 (+0);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 11 159 (+11);

- tiibraketid 2296 (+3);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 18 967 (+56);

- laevad / paadid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2325 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Kanada ja Austria teatasid uutest abipakettidest

Kanada teatas pühapäeval, et annab Ukrainale uue abipaketi väärtuses 38,1 miljonit dollarit. Austra valitsus teatas samuti uuest humanitaarabi paketist väärtusega 10,7 miljonit dollarit.

Ukraina kindrali sõnul on USA relvad hakanud rindejoonele jõudma

Ühendriikide lubatud relvad on hakanud rindejoonele jõudma, kuid sellest ei piisa, et Vene sissetungijad kohe tagasi tõrjuda, seletas väljaandele The Telegraph Ukraina asekaitseminister kindralleitnant Ivan Havriljuk, kelle intervjuud vahendas pühapäeval uudisteagentuur UNIAN.

"Suurtükimürsud on juba saabunud, kuid suurem osa varustusest ja laskemoonast on veel teel. Laevade laadimine võtab aega, mis seejärel peavad ületama Atlandi ookeani. Aga me juba näeme tulemusi," kinnitas kindral.

Sõjaväelase hinnangul on Vene okupatsioonivägede suurtükiväe eelist mürskude arvus juba vähendatud seitsmelt viiele.

"Varude lisandudes see vahe väheneb veelgi," lisas Havriljuk.