Nädalavahetusel toimus Šveitsis Ukraina rahukonverents, kus 80 riiki allkirjastasid üldsõnalise deklaratsiooni. Samas jättis hulk osalenud riikidest oma allkirja sellele andmata.

"80 riiki leppisid kokku väga üldistes põhimõtetes, et õiglase ja püsiva rahu saavutamise eeldus on ÜRO harta ja rahvusvahelise õiguse austamine, see tähendab ka territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse põhimõtete austamine. Ja siis nimetasid kolm valdkonda, kus oleks võimalik nende riikide arvates edasi liikuda: toidujulgeolek, vangide vahetus, sealhulgas laste, ja tuumajaamade ohutus. Selle sisu osas tegelikult mingisugust tohutut sammu võrreldes varasemate ÜRO peaassamblee resolutsioonidega edasi ei astutud ja see ei olnudki eesmärk. Eesmärk oli näidata, et maailmas on neid riike, kes neid põhimõtteid toetab endiselt ja et need ei asu ainult Euroopas ja Põhja-Ameerikas, vaid kõikidel maailma mandritel. Sellisena oli see üritus edukas," selgitas Jonatan Vseviov tippkohtumise tulemust.

Vseviov märkis, et kuni sõja osapooled ei ole oma põhimõttelisi seisukohti ja eesmärke muutnud, ei ole võimalik ka rahus kokku leppida.

"Vaatamata sellele, mida Putin avalikult räägib, ei ole meil mitte ühtegi põhjust arvata, et ta oleks ühtegi oma eesmärki muutnud. Ja Ukraina ei ole ka soovi eksisteerida kuhugi kõrvale heitnud, nõnda nagu meie ei ole kõrvale heitnud seda soovi, et Euroopa julgeolek põhineks neil sammastel, millel seni. Nii et praegu saab neid erinevaid rahuinitsiatiive, koosolekuid, tippkohtumisi käsitleda kui teatud mõttes poliitilise teiba maasse löömisi näitamaks, kui suur on ühe, teise või kolmanda poole kandepind maailma riikide seas. Loomulikult ei saa ühe sellise ürituse peale sündida rahu, nõnda nagu ei saa tulla rahu ka Putini mõned päevad tagasi välja hõigatud niinimetatud rahuplaaniga. Need on kõik maastiku kujundamise tööriistad," rääkis kantsler.

Putini rahuplaani esitamist nimetas Vseviov lõksuks.

"Ma arvan, et ta teab täpselt, mida ta teeb. Tema käsitluses rahu ja need pakkumised ei ole midagi muud kui lõks, mida me oleme korduvalt varem näinud toimimas. Tema eesmärk on meelitada mõned sellesse lõksu, et siis kokku kukutada lääne ühtsus ja Ukraina valitsuse kandepind riigisiseselt. Tal ei ole vähimatki soovi rahu saavutada, sest rahu saavutamiseks peab ta oma väed viima Ukrainast välja ja lõpetama sõdimise. Sellest ei ole mitte ühtegi märki. Nii et sellise lõksu väljapanemine on loomulikult tema poolt ootuspärane. Me oleme selleks kogu aeg valmis olnud, ta on seda varem teinud. Meie asi on vaadata, et keegi sinna (lõksu) ei kukuks, sest olge ka kindlad, ega siis meie kaotus selles sõjas ei tuleks kaotuse sildi all, ju ta ikka rahu sildi all meile peale määritaks, nõnda nagu Euroopa julgeolekuarhitektuuri olemuslik muutmine tuleks mingisuguse strateegilise stabiilsuse sildi all," rääkis ta.

"Siin tuleb ära tunda, millisest rahust jutt käib. Kas see on selline rahu nagu saabus Eestisse pärast teist maailmasõda või on ta selline rahu nagu saabus pärast külma sõja lõppu ja Nõukogude Liidu lagunemist. Need on olemuslikult erinevad rahud. Seetõttu oleme meie Eestis pannud paika suhteliselt selge sõnastusega selle, mida meie saame pidada aktsepteeritavaks tulemuseks. See eeldab territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse printsiipide säilimist, see tähendab ka Ukraina osas. See eeldab agressiooni kui riikidevaheliste suhete tööriista diskrediteerimist, et see, kes on kahju teinud ja kuritegusid sooritanud, selle eest ka vastutaks. Ja see eeldab NATO ja Euroopa Liidu säilimist Euroopa julgeoleku alussammastena ning Ukrainat nende osana. Sellest selgemini rääkida sellest, mida Eesti taotleb, on ausalt öeldes keeruline," lisas kantsler.

"Kuna Šveitsis oli kohal väga palju erinevaid riike, mitte ainult NATO riigid, mitte ainult Euroopa Liidu riigid, siis tekst on selle võrra üldisem, aga nende baaspõhimõtete osas oli seal toetus tugev ja konsensus olemas," sõnas Vseviov.

Rahuläbirääkimised tulevad Vseviovi hinnangul kahes olukorras: kui Venemaa jõuab järeldusele, et ta on tupikteel ja nõustub oma väed Ukrainast välja viima või kui Ukraina sõjaraskuse all kokku vajub ja on sunnitud nõustuma talle dikteeritud tingimustega.

"Viimasel juhul need ei ole muidugi mingisugused läbirääkimised. Siis me saame rääkida formaalselt rahust, aga mitte tegelikust rahust ja seetõttu on väga oluline ka meil alla kriipsutada, et see rahu, mida me taotleme, on õiglane ja püsiv. Vastasel juhul lihtsalt rahu sildi all mingisuguse lepingu kellelegi peale sundimist oleme me näinud oma ajaloos, tegelikult ka hiljutisest ajaloost, ka seesama Ukraina. Nii et sellesse lõksu, mida Putin üritab ka rahu sildi all üles seada, tuleb loomulikult iga hinna eest mitte astuda ja kindlustada, et ka maailma riikide enamus, kes asuvad siit piirkonnast kaugel, sellele õhukesele jääle ei läheks. Selles mõttes Šveitsi üritus loomulikult täitis oma rolli – see näitas, et on olemas ka üldaktsepteeritud normidele vastav tee rahule ja sellega oli umbes 80 riiki nõus. Terve rida riike jäi ikka neutraalseks, eks nendega tuleb siis tööd teha," rääkis Vseviov.