Tallinna Inglise Kolledžis toimusid selle nädala teisipäeval põhikooli lõpuaktuseid, ent juba kolmapäeval seisab ees gümnaasiumi lõpuaktus. Teisipäeva päeval kella kaheks veel gümnaasiumi riigieksamite tulemusi laekunud ei olnud. Direktor Toomas Kruusimägi aga ei muretsenud. Kuna gümnaasiumieksamite puhul on lävend vaid üks punkt, siis selle on seni suutnud kõik õpilased saavutada, mistõttu on koolil julgust aktus ära pidada ka juhul, kui eksamitulemused selleks ajaks laeku.

"Esimestel aastatel katsetasime, kas midagi juhtub, kui teeme varem, et tõepoolest on neid juhtumeid, kus õpilased ei ületa seda latti, mis on riigi poolt pandud. Aga kuivõrd selliseid juhtumeid ei ole olnud, siis oleme kindlad ja jätkame samas vaimus, kuni võib-olla esimese juhtumini. /.../ Mida me (aktusel) pihku anname – meil on oma kooli sertifikaat, kus me ütleme, et nad on gümnaasiumiastme õppekava läbinud. Nad saavad ka klassitunnistuse, kus on kõik nende kooliastme hinded peal," rääkis kolledži direktor Toomas Kruusimägi.

Seekord pidasid kõik süsteemid vastu ning riigieksamite tulemused hakkasid pärast kella kaht eksamite infosüsteemi ehk abiturientideni laekuma. Sealt omakorda koolideni ehk hariduse infosüsteemi jõuavad tulemused ilmselt teisipäeva õhtu jooksul.

"Just praegu jõuavad nendeni selle aasta riigieksami tulemused ja kõik koolid, kes on plaaninud oma aktused homseks või sealt edasi, saavad need aktused rahuliku südamega läbi viia. Riigieksami tulemused on olemas," kinnitas haridus- ja noorteameti (harno) hindamisosakonna juht Aimi Püüa.

Riigieksamid toimusid juba aprillis, seega on töid parandatud ja lõpetajad oma tulemusi oodanud kaks kuud. Koolid tahaksid, et see ootamise aeg lühem oleks.

"Võib-olla ikkagi on kellelgi võimalik neid niimoodi korraldada, et toimuvad sellel ajal, kui nad toimuvad, aga tulemusi on võimalik saada kiirema aja jooksul. Sellepärast, et nendes ainetes, kus eksamid toimuvad, nende noorte jaoks õppetöö lõppeb ja siis jääb sinna vahele selline vaakum, tühi aeg, mis võib-olla ka selle noore inimese seisukohast ei ole mõistlik, et ta justkui on koolis ja tegelikult ei ole ka," sõnas Kruusimägi.

Püüa tõdes, et eksamitulemuste selgumise ja aktuste vahel võiks olla pikem aeg. "Loomulikult. /.../ Ega see ju selline päris normaalne protsess ei ole, et kui on tulemus, siis läheb see Send nupp."

Eksameid veelgi varasemaks nihutada aga plaanis ei ole. Kiiremad tulemused võiksid tulla vaid elektrooniliste eksamite tulekuga.

"Kui tuleb ühel hetkel elektroonne eksam, siis ju kõik see eksamitööde saatmine, hindamine, sisestamine jääb ära. Siis võib-olla selle kahe kuu vahemik, mis on eksamitulemuste ja eksami sooritamise vahel, saame veel kokku tõmmata," ütles Püüa.

Tänavused riigieksamite tulemused on saavutanud koroonaeelne taseme.

"On saavutatud stabiilsus, koolid teevad väga head tööd, mida näitavad ju ka kõik rahvusvahelised uuringud, et Eesti kool on väga hea kool. Meie eksamitööd on praktiliselt kahe kuni kolme protsendipunkti piires, kus nad on olnud aastast aastasse," rääkis Püüa.

Üksnes laia matemaatika eksam, mille keskmine tulemus kuue protsendipunkti võrra vähenes, eristub negatiivselt. Neid põhjuseid aga harno alles asub uurima.

Vähemalt ühe riigieksami kolmest maksimumpunktidele teinute hulk oli aga rõõmustavalt suur.

"Meil on 91 eksaminandi, sellest üle 10 000 eksaminandist, kes on saanud ühes aines 100 punkti, ja nendest 91 eksaminandist on meil 80, kes on saanud (maksimumpunktid) matemaatikas. /.../ Ja Ülejäänud 11 eksaminandi on saanud siis eesti keeles, inglise keeles või eesti keel teise keelena aines 100 punkti," ütles Püüa.