Uue eksamikeskkonna loomine lükkab põhikooli e-eksamid veel aasta jagu edasi
Pärast eelmisel kevadel katseeksamitel ilmnenud tehnilisi tõrkeid lükkas haridusministeerium põhikooli lõpetamiseks plaanitud e-eksamite tegemise edasi aastasse 2026. Kuna seni katsetatud eksamikeskkonnaga on suuri probleeme, tellib riik uue lahenduse ning seetõttu lükkuvad e-lõpueksamid taas edasi.
Iga praegune kaheksanda klassi õpilane teadis, et just nemad on see põlvkond, kes järgmisel aastal peab põhikooli lõpetama ainult e-eksameid tehes. Praeguseks on selge, et katsejänesteks saavad hoopis seitsmendikud.
Pärast kevadistel katseeksamitel ilmnenud probleeme lükati algselt selleks aastaks planeeritud e-eksamitele üleminek aasta võrra edasi ehk aastasse 2026. Nüüd on ka sellest plaanist loobutud.
"Sellest kriisist, mis eksamite infosüsteemiga (EIS) eelmisel kevadel oli, kus me arendajaga ei suutnud kokkuleppele jõuda, mismoodi seda toodet arendada, läksid arendajaga teed lahku, erasektori tõime sisse. Täna on selgunud, et me peame täiesti uue eksamiinfosüsteemi ehitama, sest see süsteem on vananenud, ta ei toimi," selgitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Uus eksamite infosüsteem ja kasutajaliides peavad valmis saama selle aasta lõpuks ja 2026. aastal tehakse neile koormustest. Kui see õnnestub, siis muutub e-eksam põhikooli lõpetamisel kohustuslikuks 2027. aastal.
Keila kooli õppejuht Ahti Noor peab e-eksamite edasi lükkamist õigeks otsuseks, sest see annab õpilastele lisaaega arvutieksamiks valmistumisel.
"See, et pöialdega telefoni kasutamine on oluliselt hõlpsam, aga arvutiga ja seal õigekirja kasutamine on märksa keerulisem, siis see vajabki harjutamist," ütles Noor.
Õppejuhi sõnul eeldab e-eksam noortelt hoopis teistsugust mõtlemist kui senised n-ö pabereksamid. E-eksamiks valmistumine ja arvuti kasutamisega harjumine ei jää Eesti suurimas koolis mitte arvutite vähesuse, vaid õppematerjalide ja harjutuste nappuse taha.
"Ma arvan, et kõige parem seis on inglise keeles ja võib-olla keerulisem olukord on eesti keeles ja matemaatikas. Ja sealt eesti keel oleks see, kus oleks kõige rohkem vaja materjali loomist," rääkis Noor.
Seadus lubab jätkuvalt gümnaasiumisse sisseastumiseksameid teha, aga üks suur muudatus ootab ees juba tänavusi põhikooli lõpetajaid.
"Meie riigikoolidele, riigigümnaasiumidele oleme andnud ülesande katseid mitte teha ja võtta arvesse põhikooli lõputunnistust ja läbi viia vestlus, et õpimotivatsioone ja õigeid valikuid noortel suunata," ütles Kallas.
Mustamäe riigigümnaasium võtab vastu 360 õpilast ja ainuüksi esimese eelistusena on selle kooli igal aastal märkinud 1000 õppurit. Sisseastumiskatse asemel võtab kool aluseks üheksandas klassis saadud hindeid.
"Seal arvestame 10 aine hinnet, aga me arvestame natukene suurema kaaluga matemaatika põhikooli lõpueksami hinnet. See võib olla üks osa. Ja me vestluse raames kindlasti fokusseerume ka teatud teemadele," selgitas Mustamäe riigigümnaasiumi direktor Raino Liblik.
Tänavu toimuvad põhikooli lõpueksamid aprillis ja eksamitulemused peavad selguma 16. maiks ehk enne gümnaasiumi sisseastumiskatseid.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"