Harno: veerand koolidest pole põhikooli e-eksamiteks valmis
Põhikooli lõpu e-eksamid edasi lükanud haridus- ja noorteamet (harno) selgitas pressibriifingul, et veerand sel kevadel e-katseeksameid teinud koolidest ei ole enda hinnangul taoliseks testimeetodiks veel valmis.
"Selle kevade katsetamise eesmärk oli katsetada riigi võimekust põhikoolides e-eksamit läbi viia. Kuigi koolide osalemine katses oli vabatahtlik, siis harno tõesti kutsus koole aasta alguses, et tulge osalema, sest muidu pole meil võimalik teada valmisolekut," rääkis harno eksamite ja uuringute keskuse juht Aimi Püüa.
"E-katseeksamid olid väga populaarsed, seal osales üle 9000 õpilase. Koole on 400 ja 76 protsenti õpilastest said katseeksami kogemuse. Ligi 40 protsenti õpilasi osales ühel, ülejäänud kahel e-eksamil," sõnas Püüa.
Valmisoleku tagasisideküsitlusel küsiti, kas kool oleks valmis tegema e-eksameid juba sel kevadel ja vastused olid, et 57,9 protsenti koolidest ehk 235 kooli on valmis; 23,6 protsenti koolidest ehk 96 kooli ei ole valmis, sest neil ei ole nõuetekohaseid arvuteid ja 18,5 protsenti koole ehk 75 kooli pole vastanud kahe aasta jooksul küsitlustele ja nende kohta puuduvad andmed.
"Õpilased ütlesid tagasisides, et e-eksam oli sisult pigem kerge või keskmise raskusega, juhised ja ülesanded olid arusaadavad ja sooritamiseks oli piisavalt aega ja jäi ülegi. Tasub märkida, et õpilased lahendasid e-eksamit kiiremini, kui teeksid seda paberil," rääkis Püüa.
"Inglise keele e-katseeksami sooritanud õpilastest eelistaks e-eksamit 80 protsenti. Eesti keele puhul oli neid 53 protsenti. E-eksami valikut mõjutaks tugevalt nende kogemus e-eksami sooritamisel. Põhjus on selles, et eesti keele e-eksamile eelnes nädalavahetusel gümnaasiumi sisseastumiseksamitel tagasilöök ja ka e-eksamil videofailiga viperus. Seega kaks kolmandikku eesti keele e-eksami sooritanutest ütles, et nad kardavad, et probleemid arvutiga võivad mõjutada eksamitulemust," sõnas Püüa.
Püüa lisas, et 42 protsenti inglise keele e-eksami sooritanud õpilastest ütles, et vestlemine arvutiga oli ebamugav.
E-katseeksamitega olid kõige enam rahul IT-juhid, vähem rahul olid e-eksami sisulised läbiviijad.
"Kõikidel e-eksamitel toodi välja tehnilisi tõrkeid. Neid oli arvutite registreerimisel, programmi käivitamisel, aga olid ka probleemid riistvaraga ja testi keskkonda sisselogimisel," sõnas Püüa.
Eesti keele e-eksamil tehakse osade vahel paus
"Eesti keele e-eksam hakkab koosnema kahest osast: esimeses osas on kuulamine-lugemine ja teises osas on kirjand. Kahe osa vahel on paus, mida seni pole olnud," rääkis harno keele- ja sotsiaalainete hindamisvaldkonna juht Nele Toime.
Toime selgitas, et e-eksamil kontrollitakse teksti mõistmist ka kuulamisega. "Samuti ei pea õpilased enam kirjandis sõnu lugema, sest seda teeb arvuti, ega ka mustandit kirjutama. Lisaks saab õpilane kirjandile põhjaliku sõnalise tagasiside," ütles Toime.
"Keeleteadmised on automaathinnatavad. Kuulamise ja lugemisosa puhul on mõlemad hindamise viisid – nii automaat- kui ka inimhindamine. Kirjand on täielikult inimhinnatav. Esimese hindamise teeb oma õpetaja, teise harno määratud hindaja, aga kui kahe hindamistulemuse vahe on suur, siis läheb kirjand ka kolmandale hindajale," sõnas Toime.
Eesti keel teise keelena e-eksam mõõdab erinevalt praegusest nii B1 kui ka B2 keeleoskustaset. "Eksam läheb pikemaks, tuleb vaheaeg. E-eksamil on nii kuulamise, lugemise, keele struktuuri tundmise kui ka rääkimise osa," ütles harno riigikeele ja võõrkeelte hindamisvaldkonna juht Auli Udde.
"Inglise keele e-eksam mõõdab lugemist, kuulamist ja kõnelemist. Kuulamise osas kuulab õpilane ülesannet individuaalselt oma klappidega, mitte enam üle klassi. Suulises osas katsetame uut lähenemist, kus õpilane räägib arvutiga. Objektiivsed eksamiosad on arvutihinnatavad, kirjutamine ja rääkimine on inimhinnatavad," selgitas Udde.
Esmaspäeval otsustas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, et e-eksamid toimuvad alates 2026. aasta kevadest.
Harno ülesanne on riigieksamite (sh e-katseeksamite) sisuline läbiviimine ning hindamine. Haridus- ja teadusministeerium tagab selleks vajaliku eksamite infosüsteemi tehnilise valmisoleku ja arendamise.
Koolidel napib arvutipargi uuendamiseks raha
Keila kooli lõpetab tänavu 190 õpilast ning eksami ajaks paarisaja arvuti leidmine ei ole õppejuhi Ahti Noore sõnul probleem, aga murekoht on hoopis mujal.
"Täna on nüüd olukord, kus õppetegevus toimub edasi täies mahus paberi peal, aga kontroll toimub teisi tehnilisi lahendusi kasutades, siis tekivad seal käärid. Tegelikult kui eksam toimub e-eksamina, siis see eeldab harjutamist, harjutamist, harjutamist," rääkis Noor.
Kui harjutamisega alustada seitsmendast klassist, siis vajaks ainuüksi Keila kool 18 klassi jagu arvuteid. Haridusministeeriumi sõnul on arvutipargi uuendamine ning ajakohasena hoidmine koolipidaja ehk kohaliku omavalitsuse ülesanne.
"Kui riik paneb meile kohustuse, siis riik peab leidma ka selle raha, et see kinni maksta. Ma ise arvan, et üleminek e-eksamitele on normaalsus, aga kui see tuleb nii järsku ja täna me ei tea, mida teeb riik kohalike omavalitsuste tulubaasiga, siis lihtsalt leida see rahastus, et osta uus arvutipark, mis ei ole ühekordseks kasutamiseks, vaid, nagu kool ütleb, harjutamiseks, siis sellist rahastust meil hetkel ei ole," rääkis Keila abilinnapea Maret Lepiksaar.
Ministeeriumi plaan on e-eksamile minna üle 2026 aastal ja lisaaastast peaks piisama lisaarvutite soetamiseks.
"Meie peame eksami koostajatena, läbiviijatena looma nüüd neid spetsiifilisemaid harjutusmaterjale. Me ei eelda, et iga nädal, iga kuu algab harjutusmaterjalidega, õppeprotsessi loomulikus osas on võimalik õpilane suunata neid lahendama," rääkis Harno eksamite ja uuringute keskuse juht Aimi Püüa.
Toimetaja: Mari Peegel, Merili Nael, Hanneli Rudi