Valitsus teatas, et alates 2030. aastast saab emissioonide hinnaks 300 krooni (43 dollarit) tonni kohta. Viis aastat hiljem kerkib see maks 750 kroonini tonni kohta. See tähendab, et Taani paneb kariloomade röhitsemisest ja muudest eritistest tekkiva metaangaasi maksu alla.

Taanist saab üks esimesi riike maailmas, mis sellised meetmed kasutusele võtab. Varem kavandas sarnast maksu Uus-Meremaa, kuid saareriik lükkas selle kehtestamise põllumeeste surve tõttu edasi. 

Taani tahab 2030. aastaks vähendada heitkoguseid 70 protsenti võrra. Riik kavatseb samas ülemineku raames toetada farmereid ligi 40 miljardi krooni ulatuses. 

Läbirääkimised maksu kehtestamise üle algasid juba veebruaris. Sinna kaasati põllumajandustootjad, toiduainete tööstuse esindajad ja looduskaitseorganisatsioonid. 

Taani on suur sealiha, veiseliha ja piimatoodete eksportija, samas tekitab selline ärimudel ka heitkoguseid. Valitsuse juurde kuuluv nõuanderühm teatas, et ilma sekkumiseta annaks põllumajandus 2030. aastal 46 protsenti Taani heitkogustest. 

Kasvuhoonegaase süüdistatakse üleilmses kliima soojenemises. Mitmete teadlaste hinnangul võib maakera keskmine temperatuur selle sajandi lõpuks tõusta mitu kraadi. Mitmed teadlased ja aktivistid eeldavad, et see toob kaasa uputusi, kõrbestumist kui ka laastavaid torme.