Tallinna börsi aktsiate hinnataset iseloomustav OMX Tallinna indeks on aastaga kukkunud üle kuue protsendi. Maailma kuulsaimad indeksfondid, nagu Dow Jones ja S&P 500 on samas aastaga kõvasti tõusnud - esimene üle 16 protsendi, teine lausa üle 26 protsendi.

Suurte indeksite edu taga on paljus suured tehnoloogiahiiud, nagu tehisintellekti arendamiseks vajalike arvutikiipide tootja Nvida. Need ettevõtted, tuntud kui seitse vaprat, veavad paljus buumi.

Samas ei lähe hästi vaid Ameerikas ja vaid ainult tänu nendele suurtele ettevõtetele. Saksa börsiindeks DAX on aastaga tõusnud üle 17 protsendi ja Rootsi oma (OMX Stockholm PI) 18 protsenti.

"Tegelikult Saksamaal on päris hästi läinud aktsiaturgudel, hoolimata sellest, et majandusaktiivsus ei ole olnud võib-olla nii hea. Saksa majandusel pikaaegseid suuri probleeme nii palju ei ole, nähakse, et seal saab välja tulla," ütles ERR-ile Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

"Rootsiga on selline lugu, et me väga palju räägime sellest, kuidas Rootsi majandus on meid halvasti mõjutamas. See on eelkõige läbi ehitussektori, kinnisvaraga seotud tegevuste. Kui vaadata Rootsi majandust laiemalt, võtta ehitus- ja kinnisvaraalane tegevus sealt välja, siis Rootsi majanduskasv on olnud päris tugev," lisas Uusküla.

Seda, miks Eestis aktsiaturud vastuvoolu ujuvad, selgitas Redgate Capitali investeerimise valdkonnajuht Peeter Koppel suure rahvusvahelise varahalduri siinselt turult lahkumisega.

"Üks peamisi põhjuseid on see, et üks maailma suuremaid fondivalitsemisettevõtteid Blackrock on likvideerimas instrumenti, mis võimaldab investeerida eksootilisematele turgudele. Mulle natuke tundub, et see huvipuudus eksootilisemate turgude vastu laiemalt on probleem. Siin ei olegi tegemist ei Eesti ega Baltikumi spetsiifikaga," ütles Koppel.

Kui fondi ei kogune piisavalt vara, ei saa selle pealt teenida teenustasu, lisas Koppel. "Kui äriliselt see mõttekas ei ole, siis selline börsil kaubeldav fond tuleb kinni panna lihtsalt."

Blackrock on aasta lõpust saati müünud üle viie miljoni euro jagu Tallinki, Enefit Greeni ja LHV aktsiaid.

"Kui maailma suurim varahaldur midagi teeb, siis võivad ka otsuseid vastu võtta muud tegijaid. Väiksemad võib-olla sügavad kukalt ja mõtlevad, kas meil on siin mingi lugu, miks me peaks siia regiooni olema investeeritud," selgitas Koppel. "Kui vastuseks on, et vist mitte, siis see müügiotsus on suhteliselt kerge tulema."

"See, mis meile tundub siin suur ja tähtis, on tõenäoliselt institutsionaalse investori jaoks otsus, mille ta enne kohvipausi ära teeb," lisas Koppel.

Kõik see ei ole seotud sõjahirmuga, kuid ka see on üks põhjus, selgitas Lenno Uusküla.

"Ebakindlus tuleviku suhtes on tõenäoliselt suurem, kui ta oli enne Covidit ja Venemaa sõjakäigu algust. Soovitakse suuremat kindlust. See kõik viib raha ohutumatesse investeerimisviisidesse ja sellepärast ka Eesti aktsiaturg on kannatamas," ütles Uusküla.

Kuid ka varem on Eesti suutnud oma kuvandit muuta, märkis Uusküla.

"Võib-olla me peaks rohkem rääkima sellest, et meil läheb endal hästi. Me suurendame oma kaitsekulutusi, sest me saame. Meil ei ole otsest ohtu, aga me suurendame selleks, et näidata, et meil on see võime olemas," selgitas Uusküla. "Teine asi on, et Eestil on selline suur siht puudu. Kuhu me liigume, mida me tahame saada, kuidas me seda soovime saavutada. Natukene on jäädud tammuma ühe koha peale."

Eesti edulugu ei peaks ka olema midagi täiesti uut, ütles Koppel.

"Meil oli see väikse dünaamilise ja erakordselt liberaalse majanduse lugu, kus kõik on arusaadav, läbipaistev, maksusüsteem mõistetav ja ettevõtlust soodustav. Meil oli see lugu, paraku meil enam seda lugu ei ole. Ma ei teagi mispärast see lugu omadega kaotsi läks ja miks otsustati, et meil kõike seda enam vaja ei ole," ütles Koppel.