Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp ütles ERR-ile, et viimase nelja aasta andmete balansseerimise käigus täpsustati hinnamõjusid kiire hinnatõusu perioodil.

"Selle tulemusel paranesid 2022. aasta näitajad, kui varasem 1,2-protsendiline majanduslangus asendus 0,7-protsendilise kasvuga," sõnas Müürsepp.

2023. ja 2024. aasta korrektsioonid jäid summaarselt tagasihoidlikuks. 2025. aasta majanduskasv korrigeeriti 0,7 protsendi pealt 1,3 protsendile.

"Viimaste aastate puhul täpsustati maksumuudatuste mõju ja selle tulemusel vähenes maksude positiivne mõju SKP-le. Ühtlasi paranesid hinnangud ettevõtluse lisandväärtusele," selgitas Müürsepp.

Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Rasmus Kattai kirjutas sotsiaalmeedias, et uued andmed näitavad seda, millele osutas laiem andmestik ka varem - majandusel ei ole olnud just head ajad, aga langus ei olnud siiski nii ulatuslik nagu SKP statistika seda seni näitas. Pärast energiakriisi ehk alates 2024. aastast on majandus olnud tõusuteel.

"See, et SKP statistikat tagantjärele täpsustatakse ja parandatakse, on tavapärane praktika. Igal juhul on hea, et nüüd on statistiline tervikpilt paljude erinevate näitajate vahel muutunud kooskõlalisemaks," tõdes Kattai.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla hinnangul oli ootuspärane, et hinnang majanduskasvule aastatel 2022-2023 oli väiksem kui praegune hinnang.

"Kõige suurem erinevus aastases kasvus oli 2022. aasta esimeses kvartalis, kui varasem hinnang oli 2,2 protsenti, kuid praegune on 4,6 protsenti," tõi Uusküla välja.

Märkimisväärseks korrektsiooniks ülespoole nimetas ta 2025. aasta esimest poolt puudutavat: toonast aastakasvu tõsteti ühe protsendi jagu.

"Sellised kohandused on märkimisväärsed, kui Eesti jaoks päris mitte ennekuulmatud suurte muutustega perioodidel," lisas Uusküla.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuhi sõnul teeb amet revisjoni igal aastal, et viimase nelja aasta hinnanguid täpsustada. Põhjuseks tõi Müürsepp uued andmeallikad ja detailsemad arvestused pakkumise ja kasutamise tabelitest.

Rahandusminister Jürgen Ligi märkis sotsiaalmeediapostituses, et parandatud statistika näitab, et oleme jälle oma majandust alahinnanud.

"Oludes, kus jälle on hakatud arvama ja opositsioonist, toonasest konjunktuuriinstituudist ja Bigbankist õpetama, et partei ja valitsus juhib majandust ja see valitsus pole agressor, olnuks aastane 3,1-protsendiline paranemine hea olnud teada ja öelda," ütles Ligi.

Ta lisas, et hindamisvead tehakse valitsusest rangelt sõltumatult, kuid valitsus on aidanud statistikaametit kvaliteedi parandamisel, sealhulgas rahaga.