Kütusefirmad peavad täitma biokohustust, millest on aga mitme aasta jooksul mööda hiilinud Olerex. Turuosaliste sooviks on aus ja võrdne konkurents turul ja rikkumiste lõpetamine. Liiatigi on ühe turuosalise pettuste tõttu Eesti tarbija maksnud kütuse eest alates 2021. aastast hinnanguliselt kuni 10 senti liitri kohta rohkem. Sellele hinnavahele võrreldes muu Euroopaga viitas ka konkurentsiamet oma hiljutises kütuseturu ülevaates.

Siinkohal on oluline märkida, et keegi ei oota kliimaministrilt Olerexi poolt toime pandud biokütuse pettuste uurimist. Samuti ei oota keegi, et minister võtaks prokuröri või kohtuniku rolli kütuseturul toimepandud tegude eest karistamisel.

Küll aga on Kristen Michal kliimaministrina otseselt vastutav, et ei ole suutnud lahendada enda haldusalas olevas keskkonnaametis juba aastaid valitsevat ebapädevust ja suutmatust tegeleda biokohustuse täitmise järelevalvega.

Probleem seisneb keskkonnaameti biokohustuse järelevalvega seotud pädevuse puudumises ja faktiliselt tõendatud korduvates eksimustes, mistõttu kütuseturu osaliste ootus on olnud, et minister tagaks keskkonnaametile vedelkütuse seadusega pandud turu järelevalvega seotud ülesannete korrektse täitmise.

Täpsemalt öeldes on keskkonnaamet ühe turuosaliga seotud biokohustuse rikkumisi 1) jätnud täielikult menetlemata ja lasknud need aeguda vaatamata turuosaliste märgukirjadele, 2) menetlenud rikkumisi vigaselt ja ekslikult ning osa menetlusi on algatamata jäetud, 3) keskkonnaamet on tagantjärgi ebaseaduslikult avanud juba raporteeritud biokohustuse aruandluse raporteid ning 4) samuti on keskkonnaamet jaganud valeinfot seoses biokohustuse täitmise reeglitega.

Ehkki kliimaminister on oma kirjas turuosalistele kinnitanud, et keskkonnaametis on paika pandud protseduurid ja reeglid biokohustuse täitmise kontrollimiseks, siis tänaseks on selgunud, et vaid tänu turuosaliste aktiivsusele on tagantjärgi tulnud välja biokohustuse valesti raporteerimised.

On toimunud palju kohtumisi keskkonnaameti, kliimaministeeriumi ning maksu- ja tolliametiga ning biokohustuse rikkumistele on juhitud korduvalt tähelepanu juba alates 2021. aastast.

Faktipõhiselt on tõendatud keskkonnaameti asjatundmatus ja korralagedus biokohustuse täitmise üle järelevalve teostamisel, mis on toonud kaasa ebaausa konkurentsi kütuseturul. Murettekitav ja mõtlemapanev on tänavu turuosaliste ja kliimaministeeriumi kohtumisel kuuldud kliimaministeeriumi ametniku kommentaar: "Saame teie murest aru, aga see [võrdne kohtlemine] on raskesti saavutatav".

Kuna keskkonnaamet on otseselt kliimaministri haldusalas ning turuosalised on korduvalt palunud kliimaministrit lahendada ebaaus konkurents kütuseturul, mida kliimaminister on tänavu märtsis riigikogu infotunnis lubanud, siis on ta otseselt vastutav ka keskkonnaametis toimuva korralageduse eest.

Ausa ja võrdse konkurentsiolukorra loomiseks kütuseturul lubas kliimaministeerium kiireid lahendusi, kuid tulemust pole tulnud ning pettused paistavad turul toimuvat endiselt.

Kütuseturul lõputuna näiva ebavõrdsuse lahendamise võti on täna veel Kristen Michali käes.

Tulevase valitsusjuhi suureks tööks on riigi august välja toomine ja majanduse kasvule viimine. Selle soojendusülesandeks võiks olla lõpuks kütuseturul ausa konkurentsi taastamine, keskkonnaameti kompetentsi tõstmine, mis lõppude-lõpuks aitab riigi rahakoti seisu parandada rikkuja trahvirahade laekudes.