"Inimestel on kroonilised haigused. Aga krooniliste haigustega tuleb ka vahetavahel arsti juures käia ja ravil olla. Ja mida me näeme – meil on järjest suurenev hulk just korduvaid patsiente. Ja kuskohas me näeme probleemi – me näeme väga suurt probleemi esmaste haigete vastuvõtuvõimekuses," rääkis Peedu neljapäeval "Vikerhommikus".

"Ehk meie silme all on üha rohkem kroonilisi ehk korduvaid patsiente. Aga probleem on selles, et esmane patsient, kellel on mingisugused sümptomid, keda on vaja kõigepealt uurida, kellele on vaja teha erinevaid protseduure, siis nende jaoks meil tegelikult väga palju vastuvõtuaegasid ei ole," selgitas ta.

Kuna aga sellised haiged õigeaegselt ravi ei saa, siis nende seisukord halveneb. "Kiire vastus on see, et patsient peab minema erakorralisse meditsiini. Ehk tema sümptomid muutuvad või tema haigusnähud muutuvad erakorralisemaks," tõdes ta.  

PERH-i juhatuse esimees viitas ka erakorraliste patsientide osakaalu kasvu kajastavatele andmetele.

"Kui ma vaatan statistikat, siis selle pealt ma teeksin kõigepealt ühe järelduse – patsient muutub üha rohkem erakorralisemaks. /---/ Mis see tähendab, et ta muutub rohkem erakorralisemaks? Me näeme, et võrreldes eelmise aastaga on näiteks PERH-i saabunud kiirabide arv kasvanud tuhande võrra. See on päris võimas kasv," tões Peedu.

"Mina küll arvan, et siin on otsene seos selles osas, et kui patsient ei saa piisavalt kiiresti tavapärast raviteenust, siis tema tervislik olukord muutub selliseks, kus ta lõpuks vajabki erakorralist meditsiini, ta vajabki seda kiirabi," lisas ta. 

PERH-i juhatuse esimees tõi välja, et tema haiglas on erakorraliste patsientide arv kasvanud üle 52 protsendi. "Ja neid me peame vastu võtma olenevata sellest, kas meil on tervisekassa rahastust või mitte," lisas ta.

Kuna EMO juhud tuleb igal juhul ravida, siis ei pruugi planeeritud ravijuhtudeks aga enam nii palju raha jätkuda, mis muudabki ravijärjekorrad pikaks, selgitas ta.

"Me oleme viimastel aastatel näinud seda, et ravijuhu keskmine maksumus on langustendentsis vaatamata sellele, et sisendhinnad kasvavad. Ja seetõttu me teeme ümberarvestusi ja saame vähem ravijuhte pakkuda patsientidele ehk siis vähem patsiente vastu võtta. Sealt me näemegi tegelikult ravijärjekordade pikenemist," rääkis ta.

PERH-i rahalise olukorra muudab keerulisemaks ka see, et ületöö eest ehk tervisekassaga sõlmitud lepingust rohkem inimesi ravides maksab tervisekassa nende eest madalama koefitsiendiga, selgitas Peedu.

"Nii et viimastel aastatel on regionaalhaigla puhtalt seetõttu kaotanud igal aastal paar miljonit eurot – et me oleme ravi eest, mida me põhjendatult teeme patsientidele, saanud koefitsiendiga tasutud," ütles ta, tuues välja, et tihti tasub tervisekassa haiglale selliste ravijuhtide eest ainult 30 protsenti nende maksumusest.

See aga vähendab haigla võimalusi investeerida nii hoonetesse kui ka uude meditsiinitehnikasse, rõhutas Peedu. "Hetkel kõige suuremaks probleemiks ongi investeerimisvõimekuse puudumine," tõdes ta.

"Kust esimene kärbe tuleb, on investeeringud. Ja investeeringute puhul ärme räägi esmajärjekorras betoonist, mis on ka vajalik selle jaoks, et oleks hea ja modernne ravikeskkond. Aga me räägime ka tippmeditsiinitehnikast. Tänasel päeval ilma tehnikata ei saa. Ja see tähendab ka seda, et kui meil tõesti praegu on päris head röntgenid, päris head kompuutertomograafid, päris head magnetresonantstomograafid, siis tervishoiumaastik liigub väga aktiivselt edasi," kirjeldas ta.

"Ma arvan, et kõrgema etapi haiglana nagu PERH või Tartu Ülikooli Kliinikum, meil peabki olema kõige parem tehnika, mis vastab rahvusvahelisele heale standardile ja rahvusvahelistele ravijuhenditele," lisas ta.

Peedu tõi moodsa tehnoloogia näitena välja robotkirurgia, mis on maailmas juba laialt levinud, aga Eestis mitte.

"Me praegu arutame selle üle, et kas järgmine aasta suuta soetada neurokirurgidele selline seade nagu neuronavigaator, neuronavigatsiooniseade. See aitab meeletult täpselt teha operatsioone. See tähendab ravikvaliteedi tõusu patsendile, riskide minimeerimist," selgitas ta.

Lisaks annaks see ka kulude kokkuhoidu, kuna üks kirurgiline patsient, keda on opereeritud robotkirurgia abil, veedab keskeltläbi haiglas kaks voodipäeva vähem kui näiteks laproskoopiline või avatud kirurgilise lõikuse patsient, tõi Peedu välja.

Teise näitena rääkis Peedu tehisintellekti kasutamisest, mis annab arstidele ja õdedele nõu, vähendades nii nende töökoormust.

"Kõige lihtsam näide tänapäeva meditsiinis on rinnavähi sõeluuring, kus tehakse mammograaf ja seda inimkeeli öeldes kirjeldab kaks radioloogi. Rahvusvaheliselt on juba väga mitmed riigid läinud üle ühe radioloogi peale, ehk seda teist asendab tehisintellekt," rääkis ta.

Peedu meenutas paari aasta tagust skandaali, kus väideti, et regionaalhaigla kiiritusravi ei vasta standardile.

"Me oleme tänaseks auditid läbi teinud. Soome kolleegid, kes auditeerivad Soome ülikoolihaiglaid, on ütelnud, et jah, vastab. Tol hetkel vastas, vastab ka praegu. Aga üks vihje oli see, et tol hetkel, millal need ravijuhtumid või need probleemselt juhtumid olid, ei olnud Eestis kõige parem kiiritusravi masinapark," lisas ta.

PERH-i juht väljendas intervjuus ka arusaamatust selle üle, kuidas tervisekassa sõlmib mõnikord tema jaoks arusaamatult lepinguid erameditsiini asutustega.

Samas rõhutas Peedu, et Eesti haiglate ravikvaliteet on endiselt kõrge. "Kindlasti ei ole me teinud veel sellised otsuseid, mille tulemusena võiksime öelda, et kvaliteet on langenud," tõdes ta.

Peedu on juhtinud PERH-i viimased kümme aastat, tema ametiaeg lõppeb 31. oktoobril.