Kõik sai alguse Olerexi Muuga terminalis 2022. aasta eelviimasel päeval, mil sinna jõudis kütusetanker Xanthia 9000 tonni biokütusega pardal. Vähemasti pidi see paberite järgi nii olema.

Kuid toona võttis keskkonnaamet esimest korda ajaloos proovi, et kontrollida, kas lastiks on ikka biokütus lühendiga HVO. Nimelt on kütusefirmadel seadusega kohustus, et 7,5 protsenti kogu Eestis müüdud fossiilkütusest oleks biokütus. Xanthia last oli ülioluline, sest sellega sai täidetud nii Olerexi kui ka kogu Eesti aastane biokohustus.

"Kui seda ümber pumbati maapealsetesse mahutitesse, siis me võtsime sealt proovid, saatsime laboritesse. Selle tulemusel selgus, et tegemist ei olnud biokütusega, kuigi paberid seda väitsid. Ja algas menetlus, et on esitatud Eesti riigile valeandmeid ja sealt koostöös prokuratuuriga oleme jõudnud täna kriminaalmenetlusse," selgitas keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

On oluline mainida, et lastiga tulid kaasa maailma ühe suurima kütusevahendaja Trafigura väljastatud jätkusuutlikkuse tõendid ehk sertifikaadid, mis olid kinnituseks, et tegemist on tellitud kaubaga.

Paagis oli hoopis tavaline diisel. Ka Olerex maksis Trafigurale HVO eest ehk oluliselt rohkem kui oleks pidanud sama koguse diislikütuse eest. Kuid Olerexi hinnangul ei teinud Trafigura neile külma ning biokohustus sai täidetud.

"Siin ongi väga suur segadus praegu, et on väidetud, et me tõime tavalise fossiilse diislikütuse. See ei vasta tõele, absoluutselt. Millest me räägime sellest diislilastist, see oli biosertifikaatidega kaetud diislikütus. On väga oluline vahe, kas on fossiilne diislikütus või on biosertifikaatidega kaetud diislikütus. See on juba hinnavahe, see on neil väga suur juba. See näitab seda, et biosertifikaatide kaetud diislikütuse jalajälg Euroopa mõistes on null," rääkis Andres Linnas.

Ehk Olerex väidab, et sertifikaadi olemasolu kinnitab, et biokohustuse on täitnud juba vahendusfirma Trafigura ning vahet polegi, milline kütus mahutis tegelikult on. Linnase sõnul kehtib samasugune kvoodikaubanduse loogika ka elektri- ja gaasiturul. Keskkonnaamet tõlgendab seadust aga nii, et kui sertifikaadil on HVO, siis peab see olema ka mahutis.

"Seal on erinevad arvutused ja lõppkokkuvõttes kindlasti Eesti riigi seisukohalt on kaks asja – et kellelgi ei tohi tekkida biokütusereegleid eirates konkurentsieelist. Ja teiselt poolt loomulikult ka see, et sellel on ikkagi sisuline mõte, miks seda tehakse – see on suunata Eesti kütuseturgu ainult fossiilsete kütuste põletamisest ka biokütusele," ütles Vakra.

Õli valas tulle ka asjaolu, et Olerexi häälekal konkurendil Terminal Oilil tekkis juba 2022. aasta alguses kahtlus, et Olerex petab. Nende sõnul müüs turuliider suurklientidele kütust selgelt alla turuhinna, millega Terminal Oili juhatuse liikme Alan Vahti hinnangul teeniti teiste arvelt kümneid miljoneid eurosid.

"See avalduski hinnadumpinguga hulgimüügiturul, kus hinda dumpiti alla. See hinnadumping mitte ei olnud ainult selle taastuvenergia kohustuse maksumuse võrra 10 senti liitri kohta, vaid tegelikkuses, kui võrrelda neid päevahindasid, mida Olerex turul pakkus, siis need hinnad olid allpool reaalset turuhinda ja seda läbivalt nii 2022. aastal kui ka 2023. aastal," rääkis Vaht.

"Üks asi on küll õige, et Olerex müüb tõesti kütust soodsalt, aga see tuleneb mitte sellest, et me seadusi ei täida, vaid see tuleneb sellest, et Olerexil on kõige suurem turuosa Eestis. Olerexil on ainsana terminal, mis töötab 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Kõik riiklikud pühad. Olerexil on oma logistikapark. Me oleme aastatega lihvinud oma süsteemi niivõrd kuluefektiivseks ja kuna meil on jämedalt kolmandik kütuseturust, siis inimesed usaldavad meid Eestis ja tänu sellele me suudame pakkuda konkurentidest soodsamat hinda," selgitas Linnas.

Esialgu määras keskkonnaamet Olerexile juhtunu eest ajalooliselt suure, kaheksa miljoni euroni ulatunud trahvi, ent vaidlus läks riigikohtuni välja, kus vähendati see 300 000 euroni. Konkurentide sõnul on kütuseturu mahtude juures tegemist peenrahaga. Alan Vahti väitel utsitasid nad keskkonnaametit igati asja uurima, ent ametkond oli leige.

"Kõik see tegemata töö keskkonnaameti poolt: valesti menetlemised, menetlemata jätmised, hiljem selgunud, et Olerex on esitanud valeandmeid, kuigi turuosalised juhtisid tähelepanu. See on otseselt keskkonnaameti suur tegemata töö. Faktid kinnitavad seda," ütles Vaht.

Vakra lükkas Vahti kriitika tagasi. Tema sõnul on nende kõige mõjusam tegevus siiski kriminaaluurimine, mille prokuratuur alustas 2023. aastal ning tänavu veebruaris kohtusse saatis.

"Kriminaalmenetluse käigus, kui kohus seda otsustab, on võimalik kriminaaltuluna maksimaalselt 16 miljonit eurot veel Olerexile trahvi teha. Seega kõikvõimalikud jutud täna, olgu see saates "Impulss" või kusagil mujal, on ennatlikud ja etteruttavad. Lisaks, ka 2023. aasta eest, kus Olerexil oli täitmata, tegi ka keskkonnaamet väärteomenetluse raames kuus miljonit eurot trahvi," rääkis Vakra.

Nagu Vakra viitas, siis tõepoolest, 2023. aasta eest sai Olerex kaela järjekordse keskkonnaameti menetluse, sest ei täitnud jälle oma biokohustust korrektselt. Probleemiks osutus seekord UCO nimeline kütus ehk maakeeli kasutatud toiduõli, millega saab kohustusi täita vaid teatud mahus. Andres Linnase sõnul suhtlesid nad keskkonnaameti ning maksu- ja tolliametiga juba tolle aasta sügis-talvel.

"Vastavalt seadusele nentisid seda, et kõik on korrektne, ühtegi ettekirjutust meile ei teinud. Ja märtsikuus ehk kuu aega hiljem algatasid menetluse. Ütlesid, et ei, et me ikka ei täitnud ära biokohustust," ütles Linnas.

"Ma arvan, et meelemuutus on tingitud sellest, et kogu see biokütuste regulatsioon on väga keeruline, mitmeti tõlgendatav ja turuosalised ei saa sellest ühtemoodi aru," lisas ta.

Rainer Vakra sõnul tegi keskkonnaamet tõesti Olerexile ettekirjutuse, mis täidetud sai, ent väärteomenetlust alustati tõepoolest hiljem.

"Selgus, et Olerex oli biokütuse osakaalu täitmise kohustuse aruannete kohaselt täitnud, kuid oli selleks kasutanud lubatust rohkem toiduõli baasil valmistatud diislit. Sellele kütuseliigile kehtib alates 2023. aastast ülempiir. Seda piiri ületanud kogus tuli arvestusest välja jätta ja nüüd jäi nõue arvestuslikult ikkagi täitmata," sõnas Vakra.

Ka Alan Vahti hinnangul tõlgendas keskkonnaamet seadust omapäraselt, kuid hoopis Olerexile kasulikult. Tema sõnul lasi riik Olerexil UCO-t kasutada 3,4 protsendi ulatuses, ehkki seaduse seletuskirjas nähti ette kaks korda vähem ehk 1,7.

"Siin on minu jaoks küsimus: millega keskkonnaamet tegeleb? Miks tõlgendatakse Olerexi kasuks seadust, kui seaduse seletuskirjas on seadusandja tahe olnud väga selge lagi 1,7. Ja mina ütlen otse välja: siin võib olla tegemist korruptiivse tegevusega," ütles Vaht.

Seepärast on Terminal Oil otsutanud kohtusse anda ka keskkonnaameti.

"Ma arvan, et see on demokraatlikus riigis igaühe õigus /.../, aga veelkord ütlen, et keskkonnaamet ei mõtle välja ise reegleid. Need reeglid mõeldi välja koostöös ettevõtjatega riigikogus suurusjärgus neli-viis aastat tagasi. /.../ Kindlasti jään ma selle juurde, et osa siin on ka sellises karmis konkurentsis ja omavahelises vaidluses, et Eesti kütuseturg on väike ja kõiki võimalusi proovitakse ja testitakse," kommenteeris Vakra.

Kuid loo peategelane ehk Olerex leiab, et mitmed kohtuvaidlused turuosaliste ja riigi vahel on tingitud sellest, et praegused biokohustused on lihtsalt liiga keerulised.

"Teate, mulle tundub, et ametnikud samamoodi ei saa neist reeglitest aru, sest tihtilugu tulevad meile väga vastakad signaalid, et ükskord on asi ühtepidi, teinekord teistpidi. See regulatsioon on keeruline ja kuna see on keeruline ja erinevalt tõlgendatav ja eri riikide vahel erinevalt tõlgendatav veel, siis sealt need probleemid tekivadki," rääkis Linnas.