Inglismaa ja Walesi vanglates on justiitsministeeriumi teatel praegu ruumi veel vaid 700 meessoost kinnipeetavale ja need kohad täidetakse tõenäoliselt juba mõne nädalaga ning seejärel tuleks kasutusele võtta politseijaoskondade arestikambrid, mida on tegelikult vaja tänavapatrullil.

"Oleme olnud kriisis juba mõnda aega. See kriis ei ole näidanud leevenemise märke ja vanglad on olnud tõepoolest üsna meeleheitlikus seisus," ütles vanglajuhtide ühenduse president Tom Wheatley.

Leiboristide väitel on vanglakriisi põhjuseks krooniline avalike teenuste alarahastamine. Vangistuste määr on Suurbritannias Lääne-Euroopa kõrgeim ja vangide arv kasvas hüppeliselt pärast pandeemiat.

Nüüd on kavas kinnipeetavad, kes enne lasti vabadusse pärast 50 protsendi karistuse ära kandmist, vabadusse lasta juba pärast 40 protsendi karistuse ära kandmist. Vägivaldseid kurjategijaid, kellele on mõistetud vangistus vähemalt neljaks aastaks, seksuaalkurjategijaid ja perevägivallatsejaid see plaan ei aita, nemad jäävad vangi. Siiski tekitab taoline vabastamislaine ohvrites lisapingeid.

"See on ohvrite jaoks alati väga ängistav ja väga ärev aeg, kui kurjategija vanglast vabaneb. Nii et nende ohvrite jaoks, kes saavad teada, et nendega seotud kurjategijad pääsevad varem välja, süvendab see muidugi veelgi enam ärevust ja traumat," lausus Londoni kuriteoohvrite eestseisja Claire Waxman.

Kriitikute hinnangul jääb üles küsimus, kas võimud suudavad tagada, et vabastatud ei kujune ühiskonnale taas ohuks. Justiitsministeeriumi teatel on neil plaan värvata  tulevaks aastaks 1000 uut kriminaalhooldusametniku praktikanti ning suunata tuleva nelja aasta jooksul erinevatest kärbetest saadud vahendid justiitsteenustesse.