Välismaalastest jahituristide arv on palju väiksem kui 10 aasta eest

Võrreldes 10 aasta taguse ajaga käib Eestis märgatvalt vähem välismaalastest jahituriste. Üheks põhjuseks on sigade aafrika katk ja sellega kaasnenud metssigade arvukuse langus.
Välismaalastest jahituristide arv oli kliimaministeeriumi metsaosakonna jahinduse nõuniku Aimar Rakko sõnul madalaim koroonapandeemia ajal aastal 2020, kui külalisi oli alla 1000.
Mullu oli välismaalastest jahituriste natuke alla 3000. 2014. aastal oli nende arv aga peaaegu 5000, seega on vahe kümne aasta taguse ajaga suur.
Turistide arv hakkas kahanema tegelikult juba pandeemia eelsetel aastatel. Aimar Rakko sõnul oli selle põhjuseks 2014. aastal Eestise jõudnud sigade aafrika katk ja sellega kaasnenud metssigade arvukuse langus.
"Üks selline jahiturismi objekt oligi metssiga ja metsseajaht, mida kohalikud jahiseltsid korraldasid, siis selle äralangemise tõttu vähenes ka huvi Eestis jahipidamise vastu," selgitas Rakko.
Rakko ütles, et jahituristide arv võib veel veidi tõusta, aga 2014. aasta taset ilmselt lähitulevikus ei saavutata, sest ei paista, mis võiks populaarset metsseajahti sellises mahus kompenseerida.
"Kui siis jah mõni teine jahipidamise viis, et on see siis hoopis mõni väikeuluki jaht hoopis, koprajaht võib-olla või on siis linnujaht, mis täna on atraktiivne ja kus käiakse palju. Ei ole näha, et meie uluki asurkonnas toimuksid mingid sellised muutused, mis siia jahiturismi suuresti meelitama hakkaks," tõdes Rakko.
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et metssiga oli populaarne jahiloom just Põhjamaadest tulnud turistide seas.
Koroonapandeemia järgset jahituristide huvi on viimastel aastatel Kortsu hinnangul mõjutanud ka sõda Ukrainas. "Suhteliselt lähedal, kui vaadata maailmakaardi peale, käib sõda ja paljud inimesed väldivad reisimist meile ja siia naaberpiirkondadesse just sellepärast," selgitas ta.
Korts ütles, et jahiturismi arendamine sõltub ka sellest, milline on kohalike kogukondade huvi selles valdkonnas kaasa lüüa. "Kuna meil on valdavalt kogukonnapõhine jahindus, siis tegelikult kogukond otsustab, kas võetakse jahikülalisi vastu või mitte. See on iga seltsi enda otsus."
Välismaalastest jahituristide seas on Aimar Rakko sõnul kõige enam soomlasi. Neile järgnevad itaallased, sakslased ja prantslased.