Ühendkuningriigi juhitav Põhja-Euroopa riikide kaitsekoostöö- ja kiirreageerimisformaat JEF (i.k. Joint Expeditionary Force), kuhu kuuluvad lisaks Holland, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Eesti, Läti ja Leedu, sõlmib novembris Oslos kokkuleppe uute lahinguüksuste loomiseks, rääkis merejalaväe kindral Jenkins usutluses Soome väljaandele Iltalehti.

Jenkinsi sõnul ei ole JEF-i lahinguüksuste võimalikuks kasutamiseks tingimata vaja NATO 5. artikli käivitamist. JEF on NATO-t täiendav struktuur, mis võimaldab selle liikmesriikidel reageerida kiiresti olukordadele, kus mõni JEF-i riik satub ohtu. Uutele üksustele on tema sõnul juba koostatud sõjaaja kaitseplaanid ning need peaksid olema võimelised vajadusel kohe lahingutegevuses osalema. Plaanid hõlmavad JEF-i merevägede tegevust, riikide enda kaitsevajadusi ning NATO sõjaaja plaanide toetamist.

Uute üksuste põhialuseks olekski JEF-i riikide mereväed, kuid nende koosseis ja võimekus sõltuvad konkreetsest ülesandest. Traditsioonilisi sõjalaevu ja allveelaevu toetavad sõjalennukid, helikopterid, merejalavägi ja eriüksused. Lisaks hakatakse ulatuslikult kasutama mehitamata süsteeme, sealhulgas droone ja meredroone ning muid autonoomseid tehnoloogiaid. Jenkins nimetas seda lähenemist hübriidlaevastikuks. Oluline osa JEF-i võimekusest on Briti lennukikandjatel baseeruvad ülimoodsad varghävitajad F-35.

Vägede sõjalise heidutuse selgrooks on Suurbritannia tuumarelvad, mis paiknevad Atlandi ookeanil patrullivatel Briti allveelaevadel. Jenkinsi sõnul hoiab Ühendkuningriigi merevägi pidevat valmisolekut ka Põhjala piirkonna tuumakaitseks, ning ta rõhutas, et Briti tuumaheidutus ei ole üksnes NATO kollektiivkaitse osa, vaid annab ka Suurbritanniale endale suveräänse kaitsevõime.

Iltalehti artikli kohaselt laieneb Briti tuumaheidutus edaspidi Ühendekspeditsiooniväe kaudu ka kõigile JEF-i riikidele, mitte üksnes NATO tuumakaitse raamistikus. Jenkinsi sõnul peaks see olema otsene sõnum ka Moskvale.

Briti mereväe ülem seostas JEF-i tugevdamise eelkõige Venemaa käitumisega. Tema sõnul on suurim probleem Moskva käitumise ettearvamatus, mis tähendab, et Venemaa võib ühel hetkel Euroopa demokraatiaid testida, sealhulgas proovida NATO 5. artikli toimimist Läänemere piirkonnas või Põhjalas.

Samas rõhutas kindral, et paanikaks pole põhjust, mis ei tähenda, et JEF või NATO saaks langeda petlikku enesekindlusse, vaid peavad valmistuma ka kõige halvemateks stsenaariumideks.

Jenkinsi kinnitusel ei ole sõjalise valmisoleku eesmärgiks sõja alustamine, vaid selle ärahoidmine. Heidutus peab olema Venemaale piisavalt usutav, et Moskvas mõistetaks: rünnak mõne JEF-i või NATO riigi vastu oleks määratud ebaõnnestumisele. Seetõttu tuleb tema sõnul säilitada valmisolek, korraldada õppusi ja hoida piirkonnas sõjalist kohalolekut.

Briti mereväe ülem lubas ka usutluses Iltalehtile, et Ühendkuningriik on valmis tooma oma sõjalised võimed Läänemerele Soome kaitse tugevdamiseks. Selle eelduseks on tema sõnul mereteede avatuna hoidmine. Kui Soomet, Põhjamaid ja Balti riike tuleks sõjaliselt toetada, peab säilima toimiv ühendus Atlandi ookeani ja Läänemere vahel. Suurbritannia soovib kasutada selleks oma fregatte, hävitajaid ja autonoomseid süsteeme ning viia need sinna, kus neid konkreetses olukorras vajatakse, rääkis kindral.

Novembris Oslos allkirjastatav kokkulepe peaks andma neile plaanidele konkreetse organisatsioonilise vormi. Täpsemalt peaks siis selguma, kuidas JEF-i ühine kaitse Läänemere piirkonnas, Põhjamaades, Põhja-Atlandil ja Arktikas tugevneb.

Soome julgeolekuekspert: see on suur asi

Soome julgeolekuekspert Henri Vanhanen kommenteeris JEF-i üksuste moodustamise teadet sõnadega, et see on Soome julgeoleku seisukohalt palju suurema tähtsusega, kui praegu võib-olla veel mõistetakse.

"Asi ei ole üksnes uutes lahinguüksustes või Suurbritannia tuumarelvades. Põhja-Euroopas luuakse praegu raamistikku, mis võimaldaks Suurbritannial ja rühmal Soome lähimatest partneritest kriitilises olukorras kiiresti sõjaliselt tegutseda, isegi ilma NATO-ta. See on suur muutus," kirjutas ta ühismeedias.

Vanhanen selgitas, et kui Venemaa peaks kunagi tahtma läänt proovile panna, oleks tal kasulik tekitada võimalikult ebamäärane olukord – selline, kus NATO 32 liikmesriiki peavad mõtlema, mis täpselt toimub, kas tegemist on rünnakuga ja kuidas sellele reageerida. JEF muudab aga sellise mängu keerulisemaks.

"Selleks ei ole isegi vaja kõigi kümne JEF-i riigi ühist otsust. Suurbritannia võib näiteks tegutseda koos Soome, Rootsi ja teiste valmisolevate riikidega. Iga riik otsustab ise oma vägede kasutamise üle," märkis ta.

Kuna nüüd hakatakse selle taha ehitama ka suuremat sõjalist võimekust uute lahinguüksuste näol ning võimete tugevdamisega eelkõige merel, siis on see Soome jaoks on see väga suur asi, kirjutas Vanhanen.

Tänään kerrottu JEF-uutinen on paljon suurempi asia Suomen turvallisuudelle kuin ehkä vielä ymmärretään.

Kyse ei ole vain uusista taistelujoukoista tai Britannian ydinaseista. Pohjois-Eurooppaan rakennetaan parhaillaan järjestelyä, jonka avulla Britannia ja joukko Suomen… pic.twitter.com/TMt2u7ALx9

— Henri Vanhanen (@HenriVanhanen) September 28, 2026

"Me sõltume Läänemerest ja ühendustest läänega. Suurbritannia on aga üks Euroopa tugevamaid mereväeriike, tuumarelva omav riik ja riik, kes suudab siia tuua tõeliselt märkimisväärse sõjalise jõu," tõdes Soome ekspert. "Seega ei luba Suurbritannia lihtsalt Põhja-Euroopat toetada. Ta ehitab juba rahuajal süsteemi, mille kaudu oleks tal vajadusel võimalik siia sõdima tulla. Mida rohkem on see kõik ette valmis tehtud, seda vähem jääb kriisihetkel ruumi oletusteks."

Vanhanen märkis, et ehkki NATO on Soome kaitse alus, ei ole mõistlik panna kõike ühele kaardile. JEF tähendab, et vajadusel saavad Ühendkuningriik ja teised valmisolevad riigid kiiresti tegutseda ka omavahel kokku leppides. Seetõttu ei saa Venemaa enam loota sellele, et NATO kõhklemine annaks talle aega juurde.

"Seetõttu pean JEF-i tugevdamist praegu üheks Soome kaitse kõige olulisemaks sambaks," lõpetas ta oma postituse. 

Vanhanen on töötanud Soome Välispoliitika Instituudis teadurina, keskendudes Soome julgeoleku- ja kaitsepoliitikale ning Põhja-Euroopa julgeolekule, Soome välisministeeriumis, Euroopa Parlamendis, USA Helsingi saatkonnas ning Soome parlamendis. Ta on teinud koostööd paremtsentristliku erakonnaga Kokoomus.