Babiš: Tšehhi saadaks Balti riikide toetuseks kaks brigaadi

Tšehhi oleks valmis täitma oma kohustusi NATO-s olukorras, kui Venemaa ründaks näiteks mõnda Balti riiki, ütles Tšehhi peaminister Andrej Babiš, kelle valitsuse tegevust on peetud Vene-sõbralikuks. Babiši sõnu saadaks Tšehhi liitlaste toetuseks kaks mehhaniseeritud brigaadi.
Tšehhi veebiväljaanne Deník.cz küsis Babišilt, kas Praha valmistub võimaluseks, et Venemaa võib mõnda NATO riiki rünnata. Sellise võimaluse on tõstatanud alliansi mõne liikmesriigi luureteenistused.
Babiš vastas, et ta tegeleb julgeolekuprobleemidega, sealhulgas arutab neid president Petr Paveliga.
"See, et me sellest ei räägi ja ajakirjanikud ei saa oma artiklite jaoks ainest, ei tähenda, et me sellega ei tegele," ütles Babiš videointervjuus. "Loomulikult me valmistume. Kui hoidku jumal, Venemaa peaks ründama mõnda Balti riiki, siis peame NATO artikli 5 alusel, mis sätestab liikmesriikide vastastikuse kaitse kohustuse, saatma kaks oma mehhaniseeritud brigaadi," ütles ta.
"Loomulikult me tegutseksime aktiivselt ja arutame seda, kuid ma ei näe põhjust salastatud teabe avaldamiseks," lisas peaminister, kes märkis siiski, et üks saadetav brigaad oleks pärit brigaadi Prostějovist ja teine Táborist.
Babiši valitsusse kuulub venemeelne ja immigratsioonivastane erakond. Tema valitsus on peatanud Tšehhi osaluse Ukraina sõjalises abistamises ning otsustanud ka loobuda osalemisest Euroopa Liidu ja NATO rahastamis- ja sõjalise abi lubadustes Kiievile.
Babiš on korduvalt rääkinud sellest, et Euroopa juhid peaksid edendama rahu. Teda kritiseeriti 2023. aasta presidendikampaania ajal selle eest, et ta ütles, et ei saadaks Tšehhi sõdureid liitlaste eest võitlema.
Lääne-Euroopa valitsused ja luureteenistused on öelnud, et kasvab tõenäosus, et Venemaa intensiivistab hübriidrünnakuid, näiteks sabotaaži, või korraldab isegi piiratud sõjalise rünnaku.
Babiš ütles sel kuul üksikasju esitamata, et Venemaa peab Tšehhi vastu hübriidsõda ning luureteenistused pööravad sellele maksimaalset tähelepanu.
Moskva on korduvalt eitanud, et kavandab vastasseisu või osaleb hübriidsõjas või üha sagedasemates sabotaažioperatsioonides, mis kimbutavad Euroopa NATO riike.
Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5 näeb ette, et rünnakut ühe liitlase vastu käsitatakse rünnakuna kõigi liitlaste vastu. Samas ei näe see ette kõigi riikide jaoks ühesugust sõjalist vastust : iga NATO liikmesriik võtab meetmed, mida peab vajalikuks. Babiši avaldus täpsustab, millist sõjalist panust kaalub Praha Venemaa rünnaku korral Balti riikide vastu, kommenteeris Tšehhi peaministri avaldust Ukraina väljaanne LIGA.net.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters, LIGA.net











