Riigiprokurör Kadri Väling ütles ERR-ile, et kohus tuvastas otsuses küll mitmed toime pandud kuriteod, kuid hindas need teise astme kuritegudeks, mistõttu on need seaduse järgi aegunud.

"Prokuratuuri hinnangul on tegemist esimese astme kuritegudega, mis ei ole aegunud, sest peamised süüdistatavad tegutsesid ametiisikutena," ütles ta. 

Prokuratuuri apellatsiooni kohaselt tuleb Ain Kaljurand tunnistada süüdi ametiisikuna korduvas altkäemaksu võtmises ja rahapesus, Eno Saar, Üllar Raad ja Tõnis Pohla Ain Kaljurannale korduvas altkäemaksu andmises.

Lisaks taotleb prokuratuur Toivo Prommi süüditunnistamist Ain Kaljurannale ning Allan Kiilile altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises ja rahapesus, Eno Saare, Üllar Raadi ja Tõnis Pohla süüditunnistamist neile altkäemaksu andmisele kaasaaitamises. 

"Selles kohtumenetluses on keskne küsimus, kas Ain Kaljurand ja Allan Kiil täitsid AS Tallinna Sadama juhatuse liikmetena ja Allan Kiil lisaks TS Laevad OÜ nõukogu liikmena altkäemaksu võttes avalikke ülesandeid ehk tegutsesid ametiisikutena või mitte," ütles Väling. 

"Harju maakohus jõudis seisukohale, et riigi osalusega ASi juhatuse liikmed Ain Kaljurand ega Allan Kiil ei täitnud altkäemaksu võttes avalikke ülesandeid ehk ei tegutsenud ametiisikutena. Kohtu nägemuse järgi lähtusid nad vaidlusaluste lepingute sõlmimisel, mille eest võtsid altkäemaksu, AS Tallinna Sadam nõukogu, mitte otseselt riigilt saadud suunistest. Selliselt hindas kohus Ain Kaljurannale ja Ain Kiilile esitatud süüdistuse ümber altkäemaksu võtmiseks erasektoris. Seda tegi ka kohus altkäemaksu andnud Eno Saare, Üllar Raadi ja Tõnis Pohla süüdistustega, märkides, et nad andsid korduvalt altkäemaksu erasektoris tegutsevatele äriühingu juhtidele," rääkis Väling. 

Sellega prokuratuur ei nõustu. Prokuratuur on erinevalt maakohtust seisukohal, et Ain Kaljurand ja Allan Kiil täitsid altkäemaksu võtmisel ametiisikutena avalikke ülesandeid. 

Prokuratuuri seisukoht tugineb riigivara-, konkurentsi-, hädaolukorra- ja sadamaseaduse ning AS-i Tallinna Sadam põhikirja sätetel. Nende järgi on AS Tallinna Sadam riigi enamusosalusega äriühing, mille nõukogu kaudu tagab riiki esindav majandus- ja kommunikatsiooniministeerium riiklikult strateegiliste ja hädaolukorras elutähtsate taristuteenuste osutamise ning toimimise. Juhatuse liikmetel oli kaalutlusõigus nõukogu otsuste üle ja õigus neist kõrvale kalduda, kui need juhatuse hinnangul riigi seatud eesmärke ei täitnud. Prokuratuuri hinnangul tähendab see, et Ain Kaljurand ja Allan Kiil täitsid äriühingu juhtimisel avalikke ülesandeid ja panid kuriteo toime ametiisikutena. 

"Toivo Prommi kaasaaitamisteod hindas kohus altkäemaksu vahenduseks, mitte altkäemaksu võtmisele ja andmisele kaasaaitamiseks. Prokuratuur seevastu leiab, et Toivo Promm on aidanud kaasa esimese astme kuritegude toimepanemisele, mistõttu ka tema teod ei ole aegunud," lausus Väling. 

Prokuratuur ei nõustu maakohtuga ka selles, et kohtu hinnangul ei aidanud Toivo Promm kaasa Allan Kiili altkäemaksu võtmisele laevatehaste esindajalt. Prokuratuuri hinnangul võttis Toivo Promm just sel eesmärgil Poola ning Türgi laevatehaste esindajatelt näiliste maaklerlepingute ja tegelikkusele mittevastavate arvetega ning olematu töö eest vastu raha, et aidata kaasa altkäemaksu jõudmisele Allan Kiilini. Harju Maakohus nägi sellistes tegudes AS-i Tallinna Sadama ja TS Laevad OÜ suhtes aga omastamise või kelmuse toimepanemist. 

Prokuratuur leiab, et selline kohtu nägemus ei ole kooskõlas kohtus uuritud tõendite ja kohtu enda tuvastatuga. Nimelt jättis kohus tõendite hindamisel arvestamata, et Poola ja Türgi laevatehaste esindajatel oli eelkõige huvi saada AS-ilt Tallinna Sadam nelja parvlaeva ehituslepingut, mitte astuda juhatuse liikmega sobingusse äriühingu varaliseks kahjustamiseks. "Tõenditest selgus, et laevatehaste esindajad pakkusid parvlaevade ehituslepingute saamiseks Allan Kiilile võimaluse, et nad sõlmivad peale lepingute saamist tema nimetatud ettevõttega maaklerlepingud, milliste alusel tasuvad kaks protsenti iga parvlaeva maksumusest," ütles Väling. 

Prokuratuuri hinnangul nõustus Allan Kiil laevatehaste pakkumisega ning veenis Tallinna Sadama nõukogu sõlmima parvlaevade ehituslepingud üksnes Poola ja Türgi laevatehastega. "Seejärel lasi ta laevatehastel vormistada maaklerlepingud Toivo Prommi esindatud Hong Kongis asuva juuksehooldusvahendeid müüva äriühinguga, mis ei omanud laevaehitamisest mingit teadmist. Mingit teenust laevatehased ei saanud ega oodanudki, esitatud arved aga tasusid," ütles Väling. 

"Kohus tuvastas näiliste maaklerlepingute sõlmimise, nende alusel olematu töö eest arvete esitamise ja tasumise, niisamuti faktid, et Hong Kongis asuva äriühingu kontolt liikusid rahasummad Toivo Prommi äriühingu Bone Invest OÜ kontole, kust Allan Kiil sai võimaluse selle raha kasutamiseks. Prokuratuuri hinnangul kinnitavad need tõendid, et tegemist on altkäemaksu võtmisele kaasaaitamisega. Erinevalt prokuratuurist hindas kohus selle varavastaseks kuriteoks. Prokuratuur taotleb ringkonnakohtult selles osas tõendite ümberhindamist ja süüdistatavate süüdi tunnistamist altkäemaksu andmises ja selle andmisele ning võtmisele kaasaaitamises," lausus Väling. 

Samuti tõstatab prokuratuur apellatsioonkaebuses vaidluse Ain Kaljurannale ja Toivo Prommile esitatud rahapesu süüdistuse õigeksmõistmises. Ka selles osas on prokuratuuril ja kohtul erinevad arusaamad, millist tegevust saab Eesti seaduse järgi pidada rahapesuks. 

Eelnevat arvestades on prokuratuuri hinnangul vältimatu, et neis küsimustes kujundaks otsuse ka ringkonnakohus. 

Tallinna Sadama kaasuses õigeksmõistetute kaitsjad vaidlustasid kohtuotsuse

Kohtuotsuse vaidlustasid ka Tallinna Sadama kaasuses õigeksmõistetute kaitsjad.

Ain Kaljuranna kaitsja advokaat Paul Kerese sõnul käsitles kohus aegunud menetluses süüküsimust, mida see tegelikult teha ei tohi.