Tallinna Sadama kaasuses õigeksmõistetute kaitsjad vaidlustasid kohtuotsuse

Advokaat Paul Keres vaidlustas Tallinna Sadama kohtuotsuse, sest Harju maakohtu otsuses on käsitletud süüküsimust. Sama moodi vaidlustasid kohtuotsuse ka teised asjaosalised.
Ain Kaljuranna kaitsja advokaat Paul Kerese sõnul käsitles kohus aegunud menetluses süüküsimust, mida see tegelikult teha ei tohi.
"Kohus leidis seda, et – ei tea täpselt, mille eest, aga millegi eest – mingit meelehead anti. Meie seisukoht, mis põhineb korralikule riigikohtu praktikale, on see, et mingisugust süüküsimust ei ole aegumise kohaldumisel üldse vaja käsitleda – kohus ei oleks üldse tegelikult tohtinud selle juurde asuda. Aga see, mille kohus Ain Kaljuranna puhul tuvastas, ei ole midagi hullu," ütles Keres ERR-ile.
Kerese sõnul on Tallinna Sadama kohtuotsus juba vaidlustatud.
"See on juba vaidlustatud, et otsus saaks selline, nagu ta seaduse järgi peab olema – aegumine kohaldatakse vastavalt süüdistusaktis esitatud etteheidetele ja neile rakendataks korrektset õigusnormi ja siis tulebki aegumine kenasti välja," ütles Keres.
Eesti Ekspress kirjutas, et ka teised Tallinna Sadama protsessi osalised on teinud sarnased avaldused Tallinna ringkonnakohtule. Ärimees Tõnis Pohla taotleb kohtuotsusest umbes 80 lehekülje eemaldamist.
"Kuigi isikut formaalselt ei karistatud talle karistuse mõistmata jätmisega aegumise tõttu, on ka ainuüksi aegunud kuriteo menetlemine ja süüküsimuse osas seisukoha võtmine sisuliselt mõistetav tema karistamisena," kirjutas Pohla kaitsja Erki Kergandberg oma taotluses.
Tänavu 27. juunil otsustas Harju maakohus, et 2015. aastal alanud Tallinna Sadama kriminaalasi on aegunud ja mõistis seega asjaosalised õigeks. Kohus leidis, et erinevalt prokuratuuri süüdistusest ei tegutsenud Tallinna Sadama juhatuse liikmed ametiisikutena.
Kohus leidis samas, et vähendatud osas on süüdistatavate süü tõendatud. Ain Kaljuranna tegevuse kvalifitseeris kohus ümber altkäemaksu võtmiseks erasektoris, Eno Saare, Üllar Raadi ja Tõnis Pohla tegevused altkäemaksu andmiseks erasektoris. Toivo Prommi puhul leidis kohus, et ta on toime pannud altkäemaksu vahendamise, mitte kaasaaitamise altkäemaksu andmisele ja võtmisele.
Prokuratuuril on aega selle reedeni otsustada, kas nad vaidlustavad kohtuotsuse või mitte.