Asja tegi eriskummaliseks see, et leitud maol puudusid siksakid, ning seetõttu ei osanud spetsialistid alguses määrata, kas tegemist on nastiku või rästikuga.

Eesti Loodusmuuseumi sõnul tuli rästiku määratlemiseks vaadata hoopis tema muid tunnuseid.  

"Tegu on melanistliku rästikuga, mis tähendab, et tema värvus on pigmenteerunud mustaks, tema tavapärast siksaki ei ole näha. Aga kuidas me teame, et tegu on siiski rästikuga? On ka teisi, palju olulisemaid tunnuseid, mis aitab meil seda määrata. Näiteks tema pupilli kuju on ovaalne, mitte ümmargune nagu nastikutel," selgitas Eesti Loodusmuuseumi õpetaja Anete Altrov. "Esimest korda on kirjanduses selliseid musti, pigmenteerunud rästikuid kirjeldatud aastal 1771."

Altrovi sõnul ei ole see juhuslik, et säärane rästik leiti just Ida-Virumaalt: "Esineb sellist nähtust nagu tööstusmelanism, mis tähendab, et tööstuspiirkondades, nagu selleks on Ida-Virumaa, võivad erinevad organismid näiteks liblikad või miks mitte ka maod, madudel siis domineerida selline tumedam pigment."

Pärnu miniloomaaia omanik, maoekspert Peeter Põldsam tõdes, et inimesed ei tohiks end lasta eksitada pelgalt sellest, et maol siksakki näha pole.

"See on lihtsalt natukene erinevat värvi rästik, kusjuures rästik võib olla, noh ütleme laias laastus, isased rästikud on helehallid tavaliselt musta sakiga. See helehall võib ulatuda kuni siniseni välja ja emased on siis erinevad pruunikad toonid, lihtsalt pruunist kuni kollase, punaseni. Rästik on hästi varieeruva värviga. Kui me räägime Euroopast, siis sellest samast perekonnas, kus on meie rästik, on selliseid üle kümne liigi," ütles Põldsam.