64 aastat tagasi Kaagjärve kooli lõpetanud Arvi Eerik tuli roosifestivali aegu noorusemaile, et Kaagjärve mõisasse rajatud muuseumis vanadelt piltidelt koolikaaslasi leida. Mõisaprouad Ülle Pillaroo ja Marje Liigus on kooliloo kogumise kõrval koondanud ka materjale kunagise mõisaomaniku von Grote kohta.

"Mul on ema maetud Lüllemäe kalmistule. Ikka käime siit ka läbi, alati vaatame seda mõisahoonet," ütles Arvi Eerik.

Kaagjärve mõisa roosiaia ühes otsas on mõisaprouade legendaarsest kooliõpetajast isa Endel Hallas puidust kuju, mille tegi Andres Rattasepp. Pargi teises otsas, mitmesajaaastase tamme all on von Grote vapilooma hundi skulptuur. Lilli on valitud aeda nii, et need õitseks läbi kogu suve.

"Esimesed tunded olid siis, kui meie vanemad siia kolisid – 1951. Siis me olime väikesed. Mina olin kodune laps ja Marje läks esimesse klassi. Teine tunne, aastaid hiljem, kui me mõlemad oleme siin olnud paar aastat õpetajad. Ja kolmas tunne on nüüd see, mis tekib praegu, mis pole võrreldav üldse nende kahe eelmise emotsiooniga," rääkis Ülle Pillaroo.

"Mõisavalitsemise soovist oli asi kaugel. Kool läks välja, lasteaed läks välja ja siis oli tühjus. Vaatasime teise korruse lakke ja sealt paistis sinine taevas, nii et lagi oli katki ja katus oli katki. Siis hakkas kahju," rääkis Marje Liigus.

Pillaroo ja Liiguse pered on suured – õdedel on kokku kuus tütart ja 14 lastelast. Prouad soovivad, et ajalooline mõisahoone ja selle ümbrus oleks avatud kõigile, kes tahavad sinna minna, seetõttu korraldatakse suviti ka roosifestivale.

"Kõik külalised võtame vastu. Samuti on meil siin muuseum. Kui mõni ekskursioonigrupp siia tuleb, räägime maja ajaloost, näitame, mis siin on," ütles roosifestivali korraldaja Maritta Pillaroo.

"Nüüd on lõpmata tore käia hoopis teise tundega oma kunagistel mängumaadel ja alleedel. Ja ilus on vaadata, mis meie suure ja ühise töö järel tekib," ütles Ülle Pillaroo.