Venemaa algatas kohtuasja Soome vastu, väites, et Soome armee pani aastatel 1941–1944 Karjalas nõukogude kodanike suhtes toime inimsusevastaseid ja sõjakuritegusid, kohtles julmalt tsiviilelanikke ja sõjavange, tappis inimesi neid näljutades ja raskele sunnitööle saates.

Prokurör Dmitri Hartšenkovi sõnul võib soomlaste okupatsioonivalitsuse tegevust nimetada genotsiidiks. Petroskoi riikliku ülikooli professor Sergei Verigin rääkis kohtus Soome rassistlikust poliitikast, mis nägi tema sõnul ette Suur-Soome loomist, kus soomlased oleksid privilegeeritud seisus ja kõik teised oleksid teise sordi inimesed, kes tuleb saata koonduslaagritesse.

Soomlased möönavad kohtuasja kommenteerides, et Ida-Karjalas jagati elanikud etnilise päritolu põhjal rahvuslikeks ja mitterahvuslikeks elanikeks, aga mitte mingeid tõendeid massilisest hukkamisest, etnilisest puhastusest ega küüditamisest ei ole. Sõjaajaloo dotsent Lasse Laaksonen märkis väljaandele Ilta-Sanomat antud intervjuus, et aastatel 1941–1942 oli tõepoolest karm talv, mis tõi kaasa toidunappuse ja see halvendas ka vangilaagrite toiduga varustamist, aga samamoodi valitses nälg ka Soomes.

Petroskoi kohus ei lasknud ennast tõendite puudumisest heidutada. Neljapäevasest kohtuistungist tehti ka veebiülekanne ja seda kajastas ka riiklik propagandaagentuur TASS. Karjala esindaja rääkis hääle värinal nõukogude inimeste vastu toime pandud natside kuritegudest, mis on tema sõnul muuhulgas tõestatud ka filmikaadritega.

"Nende hirmsate aastate pealtnägijate antud tunnistused, mis käesoleva kohtuprotsessi käigus on kõlanud, ajaloolaste tõendid ja dokumentaalfilmide kaadrid on ümberlükkamatud asitõendid kuritegudest, mis pandi toime meie Karjala rahvaste vastu," rääkis Karjala esindaja.

Kohtus oli kohal ka paar reipa moega prouat, kes väitsid, et nad on neid rohkem kui 80 aastat tagasi toimunud sündmusi ise näinud.

"Jah, mina olen nende 1941. kuni 1944. aastal Karjala koonduslaagrites toimunud sündmuste tunnistaja," rääkis üks proua kohtunikule.

Ja kohtunik lugeski ette süüdimõistva otsuse. Ta lisas, et Soomel on aega kohtuotsuse vaidlustamiseks üks kuu alates reedest. 

Soome Välispoliitikainstituudi teaduri Jyri Lavikainen tuletas meelde, et 1947. aasta Pariisi rahulepinguga on need asjad tegelikult juba kõik lahendatud: Soome on maksnud Nõukogude Liidule suuri reparatsioone just nimelt Ida-Karjala okupatsiooni ajal tekkinud kahjude korvamiseks. Tema hinnangul püüab Venemaa selle kohtuprotsessiga luua Soomele vaenlase kuvandit. Seni on Soome olnud Venemaal üsna hea mainega, nüüd üritab Vene valitsus seda poliitilistel eesmärkidel hävitada.

Lavikainen märkis, et samamoodi lõi Venemaa teadlikult vaenlase kuju ukrainlastest, kasutades seda hiljem oma kallaletungi õigustamiseks. "Olgem rahul, et Soome on praegu NATO liige," tõdes teadur väljaandele Helsingin Sanomat antud intervjuus.