Puhkusel viibiv haridusminister Kristina Kallas ütles "Aktuaalsele kaamerale", et esialgu on tegemist poliitilise otsusega, mille sisuline arutelu ei ole veel alanud. Küll kinnitab haridusministeerium, et tasuta õpe säilib praeguses mahus ning tasuline õpe saab tulla uute õppekavade arvelt.

"Eestikeelse tasuta kõrghariduse õppe pakkumine senises mahus jätkub ja pigem nähakse laiendust uute rakenduskõrghariduse õppekavade näol. Sarnane punkt – eestikeelse õppe tasuküsimise võimalus – oli sõnastatud ka eelmises koalitsioonileppes," ütles haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe.

Praegu on kõrgkoolidel võimalik küsida õppemaksu näiteks avatud ülikooli või mikrokraadi ja täiendõppe programmides.

"Ülikoolidel ei ole õigust pakkuda tasu eest üheaastaseid magistrikavasid, ja siia see muudatus baseerubki. Aga siin on üsna palju selliseid detaile, mida me veel ei tea. Näiteks, kas tasulise üheaastase magistri kava kõrval on ülikoolil kohustus pakkuda ka tasuta kaheaastast magistrikava, ja kui see nii on, on üsna küsitav, kui suur tung on üheaastastele tasulistele kavadele," rääkis TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll.

Voll lisas, et ühe võimalusena on läbi käinud ettepanek hakata üliõpilastelt küsima iga-aastast registreerimistasu, kuid see võib anda tagasilöögi aladel, kus on niigi üliõpilaste põud.

"Kui üliõpilased peaksid hakkama registreerimistasu – suurust ei ole teada, räägitakse 500 eurost aastas – maksma, siis pigem me tuhande inseneri üliõpilaseni ei jõua," ütles Voll.

Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm ei näe samuti tasulistel õppekavadel erilist perspektiivi, eriti aladel, kus kõrgepalgalisi töökohti ootamas pole.

"Ma pigem kardan seda, et tasuline õpe tähendaks kunstidele ajude väljavoolu, et minnakse rohkem ja rohkem välismaale õppima, kus on tasuta õpe. Meie lähimaades on häid koole tasuta külluses," nentis Kalm.

Kalmu sõnul ei soosi ka Eesti madalad õppelaenud tasulise õppe mõtet.

"Riik siit kindlasti ei võida, sest eelkõige on vaja õppelaenude süsteem oluliselt üliõpilase-sõbralikumaks muuta. See (süsteem) on praegu erakordselt maha jäänud, oleme Euroopa võrdluses üliõpilasele pakutava rahastusvõimaluste poolest üks kõige mahajäänumaid riike," lausus Kalm.