Uus seadus kehtestab Eestis mootorsõidukimaksu, mis koosneb kahest osast. Seda tasub sõidukiomanik igal aastal liiklusregistris registreeritud sõidukitelt, ning teiseks tuleb sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel maksta mootorsõiduki registreerimistasu.

Puuetega inimestele sätestab riigikogus pärast presidendi poolt tagasi lükkamist muudetud seadus ümber ehitatud või kohandatud sõidukitele varem plaanitud maksuvabastuste asemel sihitud toetusmeetmed.

Riigikogu võttis automaksu uuesti vastu erakorralisel istungil juuli lõpus 54 poolthäälega. President jättis seaduse esimesel korral puudega inimeste ebavõrdse kohtlemise tõttu välja kuulutamata. 

Opositsiooni hinnangul oli ka muudetud kujul automaksu vastuvõtmine ebaseaduslik, sest maksumuudatusest tuleb seaduse järgi ette teatada pool aastat varem.

"Praeguse seaduse kehtima hakkamine on 1. jaanuar, siis ilmselgelt on rikutud seda punkti. Ja teine punkt on loomulikult see, et on rikutud ka kodukorda, nii nagu muutunud kombeks – tänane koalitsioon muudatusettepanekuid liidab ja lahutab ja teeb ümber nii nagu ise soovib," ütles riigikogu EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermmanni (RE) sõnul on automaksu puhul tegemist erijuhtumiga.

"See on maksukorralduse seaduses, et üldjuhul peaks see pool aastat varem jõustuma, aga praegusel juhul on erijuht, sellemõttes, et vähe on maksu- või seadusemuudatusi, mida arutatakse aasta ette," sõnas Akkermann.

Seaduseelnõu viimaste muudatuste järgi sätestatakse puudega inimeste jaoks ümber ehitatud või kohandatud sõidukitele varemalt plaanitud maksuvabastuste asemel toetused.

Opositsioon kogus automaksu vastu rekordilise arvu digitaalseid allkirju. Nii Kaja Kallase kui selle järel ametisse astunud Kristen Michali valitsus peavad automaksu eelkõige vajalikuks puudujäägis eelarve täiendava tuluallikana.