Lühike ligipääsetavuse jalutuskäik linnavalitsuse maja eest Vabaduse väljakule lõppes planeeritust veelgi lühemalt – üritasid abilinnapead, kuidas oskasid, aga liftist nad edasi ei pääsenud. Mis muud, kui jalad alla ja ratastoolid süles treppidele. Päriselt liikumispuudega inimestel sellist võimalust muidugi ei ole.

"Lahendused on olemas, aga ilmselt ei ole siin konsulteeritud inimestega, kes päriselt neid kasutavad. Natuke vajavad täiustamist. Üks lift ei ole iseseisvalt kasutatav, kaldtee on liiga suure kaldega ja põikkalle teeb ohtlikuks liikumise ja inva WC-le võiks käepideme lisada," kommenteeris Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti sotsiaalteenuste vanemspetsialist Jako Stein.

Steini sõnul on tunnelist üles viiv kaldtee pea eluohtlik.

"See on täitsa ebaõnnestunud, ilmselgelt. Ma ei saagi aru, mis eesmärgil see külgkalle siia tehtud on. See on väga ohtlik. See tähendab, et ratastoolis peaks ühe käega rohkem lükkama kogu aeg ja kui ei lükka, vajud kohe ära, võid kummuli ka kukkuda," selgitas ta.

Praegu kehtiva määruse kohaselt sellist lahendust enam ehitada ei saaks, kuid Vabaduse väljak rekonstrueeriti enne nõuete kehtimahakkamist.

"Tallinnal on veel palju teha selleks, et linn oleks ratastooliga liiklejatele, aga ka vaegnägijatele, lapsevankri lükkajatele palju mugavam. Sest nendel teekondadel, kui ilmneb väiksemgi tõrge, nagu ka meil siin täna juhtus, et lift on olemas, aga ei tööta, loob see olukorra, kus kogu teekond ei ole kasutatav ja tuleb teha suuri ringe," rääkis abilinnapea Madle Lippus.

Liikumisraskustega inimeste eestkõneleja Veiko Lukmanni sõnul on Tallinnas suvel võimalik ratastooliga liikuda, talvel aga võimatu. Mure pole ainult vanade ehitiste, vaid ka uute lahendustega, näiteks äsja avatud Patkuli trepid vanalinna jalamil.

"Patkuli treppidega on see mure, et ühel pool treppe puudub käsipuu ja teisel pool on käsipuu asetatud trepiastmetest liiga kaugele. Kui siit minna veel üles, siis osades kohtades trepi käsipuu lihtsalt lõppeb ära, saab otsa, kuigi astmeid veel jagub. Inimesed teevad nalja, et tegemist on rularambiga või ekstreemsportlastele mõeldud lahendusega," selgitas Lukmann.

Tõeline oht ilmneb arvatavasti esimese libedaga.

"Eestis on umbes 250 000 inimest, kes on vanemad kui 65 aastat, ja nagu me praegu siin taga näeme, siis siin käib väga palju Tallinna külalisi ja see, et sellistes kohtades tehakse aastal 2024 nii mastaapseid projekte, kus ei ole käsipuud, on minu meelest lubamatu," sõnas Lukmann.

Kesklinna valitsus, kes koos muinsuskaitseametiga Patkuli treppide rekonstrueerimise tellis, on probleemist teadlik ja tegeleb murega.

"Siin on plaan olukorda lahendada niimoodi, et kõikidele liiklejate gruppidele, ka neile, kes vajavad käsipuud, panna lisakäsipuu teisele poole, et olukord saaks ikkagi lahendatud," rääkis kesklinna linnaosa vanem Sander Andla.

Kõigi osapoolte soov on ühine – et linnaruum oleks läbitav ja turvaline.