Tallinna kommunaalvaldkonna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere rääkis saates, et linnaruumist on saanud polariseeriv teema, sest nii Eestis kui ka lähemates Põhja-Euroopa riikides on käimas linnastumine, kus inimesed üha enam kolivad suurematesse linnadesse elama. Lisaks on Eesti inimesed näinud, milline on linnaruum mujal ning soovitakse muutust.

Pere sõnul on linnal oma roll nii ettevõtluse, majanduse kui ka sündimuse edendamiseks ja seda läbi linnaruumi arendamise.

"Me saame aru, et kui inimesed tahavad luua peret, siis milline linnaruum aitab sündimust tõsta. Kui meil on võimalik panna laps magama õue niimoodi, et seal pole õhusaastet, müra, et ta ei ärka, siis on see hea linnaruum. Meil iive saab tõusta, kui laps saab minna üksi kooli, miks mitte, jalgrattaga – mina küll tahan põhjamaises linnas elada, seal nii tehakse –, siis on see hea koht, kus lapsed saavad kasvada. Linnal on oma roll täita, on see ettevõtluse, majanduse või ka sündimuse jaoks," rääkis Pere.

Transpordi valdkonna abilinnapea Kristjan Järvan aga vaidles Pere seisukohtadele vastu, öeldes, et teadlaste sõnul pole linnas sündimus kõrge hoopis seetõttu, et pered ei saa endale suuremat eluruumi lubada.

"Eks siin ongi maailmavaateline lõhe, et mis linnaruum selle tekitab. Kui on kõik need samad asjad, mida Pärtel rääkis – saaste, müra jne –, kui me neid standardeid pidevalt tõstame, siis tegelikult kinnisvara hind läheb ainult üles ja selle tulemus ongi see, et pered ei saa endale lubada suuremat pinda," sõnas ta.

Järvani sõnul ütlevad teadlased, et autokesksem liikluse kavandamine toob suurema majanduskasvu. "Aga kui on teised väärtushinnangud, mida arvan, et Pärtel ka esindab, et väiksem müra, rohkem rohelust, mida maapiirkonnad pakuvad, siis need viivad tegelikult kinnisvara hinna üles ja elatustasemel ei lase tõusta nii kiiresti," lisas ta.

Pere sõnul on aga 40 USA, Okeaania ja Euroopa linna näitel tõestatud, et kui sisemajanduse kogutoodang on 10 aasta jooksul tõusnud, siis tegelikult linnas autoga sõitmise kilometraaž on püsinud samal tasemel või langenud.

Pere sõnas, et kui Tallinna linn suudab mööda enda arengukavasid ja tööplaane edasi liikuda nii, et igaüks saab endale eelistatud liikumiskoridori, siis saavad linnaelanikud vajaliku linnaruumi.

Järvan tõdes, et linnaruumi küsimuses on poliitiline lõhe. "On poliitilised suunad, kes tahaks kehtestada 30 km/h alasid, võtta ära sõiduradu, parkimiskohti sellepärast, et nende arvates euroopalik linn näeb nii välja. Aga kui vaadata lähemalt, näiteks Amsterdami, siis rattakesksus on saand tekkida ainult tänu sellele, et linnaosade vahel on mitmerajalised maanteed. Ehk pakud linlastele paremat alternatiivi ja sellisel juhul kõik saavad meie linnas hästi elada, kiirelt oma sihtkohtadesse ja sa ei pea kasutama karistuslikke poliitikaid selleks, et inimesed liiguks nii nagu sina tahad," rääkis ta.