Esimesel eelarvearutelul tutvus valitsus majandusprognoosiga. Peaminister Kristen Michal ütles, et prognoos ei muuda neid põhimõtteid, milles lepiti kokku koalitsiooniläbirääkimistel.

"Koalitsioonileppe rakendamise üle kindlasti debateeritakse, aga on kokku lepitud ainult ühes maksus, mis on see julgeolekumaks, mille eesmärk on tähtajaliselt katta kasvanud julgeolekukulutused ja kokku on lepitud kärbetes. Kui kellegi jääb energiat puudu, siis anname indu kärbeteks ja püüame need maksud võimalikult ühiskonda säästvalt ära teha," sõnas Michal.

Margus Tsahkna sõnul algavad vaidlused tõenäoliselt just kärbete üle. Tema sõnul ei tohiks valitsus loobuda kokku lepitud plaanist.

"Ülevälja kärped nendest sektoritest, mis on seotud palga ja tööjõukuludega, riigi toetustega ja ka vajaduspõhiste sotsiaaltoetustega peavad tulema aruteluks. Ma ei muretse täna Eesti 200 ministrite pärast, vaid kas liiga palju erandeid hakatakse ühe või teise ministri poolt taotlema. Siis aga me jõuame sinna, kus me olime aasta tagasi. ehk neid kärpeid ei tule," sõnas Tsahkna.

Kuigi prognoosi järgi pöörab majandus kasvule, ei saa loobuda julgeolekumaksust, ütles Tsahkna

"Meie julgeolekuolukord ei lähe kuidagimoodi paremaks järgmiste aastate jooksul. Ja me peame täna investeerima oma riigikaitsesse ja see raha tuleb võtta. Mis on tähtis, et see on tähtajaline," ütles Tsahkna.

Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut ütles samuti, et nõustub kokkulepituga ja lisab, et valitsusel tuleb vastutada ka kehvema toimetulekuga inimeste eest

"Pensionite puhul on ainuõige otsus jätkata indekseeritud pensionitega. samuti on vajalik alampalga tõusu põhimõtteline kokkulepe, et madalama sissetulekuga inimeste palk jätkaks kasvu," sõnas Sikkut.

Vaidlused valitsuses seisavad ees, sest riigikogule peab valitsus riigieelarve üle andma septembris.

"See võtab unetuid õhtuid ja võib olla ka öid, aga töö saab tehtud," ütles Michal.

Järgmine eelarvearutelu on neljapäeval.