"Kokku oli tegemist 189 langenu säilmetega. Aga ühe isiku koolilõpu märk leiti, mis siis viitas ümbermatmisele ühest teisest hauast. Ja kes seal temaga koos maetud olid, pooled olid nimeliselt teada," ütles Eesti sõjamuuseumi arheoloog Arnold Unt.

Teisipäevasele tagasihoidlikule ümbermatmistalitusele oli kohale tulnud ka Saaremaa mees Johannes, kelle vanaisa maised jäänused on ka siin ühes pappkirstus. Ja kindluse selleks andis just eelpool nimetatud koolilõpumärk.

"Ühes roodus teeninud mehega ta olevat hukka saanud ja tollel mehel oli leitud siis see koolilõpumärk. Ja kuna mehed olid ühest roodust, siis võib kindlalt öelda, et vanaisa on ka siia maetud. Minu meelest on hea, et sõdurid saavad nüüd siin puhata, ei pea seal tee ääres olema. Et see ümbermatmine ei ole häiriv olnud? Ei, mind ei ole see häirinud, hullem oleks olnud see, kui meeste mälestus oleks hoopis ära kustutatud," rääkis lapselaps Johannes Kaju.

"Siia on paigutatud Teise Maailmasõja ohvritele neutraalne mälestussammas, otseselt me siia mingeid muid lisasid juurde ei pane. Küll aga täna on olnud vallas arutlusel ka see teema, et võibolla siiski väike nimesilt lisada nendele inimestele, kes Tehumardilt said siia ümber maetud," rääkis Saaremaa valla kriisivalmiduse nõunik Gunnar Havi.

Tehumardi endiste viisnurkadega dolomiidist hauaplaatide asemel kasvab nüüd roheline muru ja Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk väidab, et nii see ka jääb. Küll aga plaanitakse lähiajal kinni katta nn Tehumardi mõõgal olev tekst, kus punaväelasi jätkuvalt nimetatakse saaremaa vabastajateks.

"Hauaplatsi ma jätaks sinna, kus ta on. Aga mõõk ja mõõgamaa, miks mitte see võiks olla korralikum puhkeala ka turistide vaatest? Sest täna seal käib palju inimesi. Nad käivad merd vaatamas, nad käivad päikesetõusu vaatamas. Ehk et see on looduslikult kaunis koht ja selle võiks ka puhkealana rohkem välja arendada. Mitte propaganda eesmärgil, puhtalt seepärast, et inimesed seal käivad ja neil oleks looduses hea viibida," rääkis Tuisk.