Jordaania ja USA omanikega Golden Fields Factory plaanis Lihula külje alla rajada umbes 10 miljoni euro suurust investeeringut eeldava heinatehase, mis pidi tööd andma vähemalt paarikümnele inimesele.

Nüüdseks on plaan ootele pandud. Golden Fields Factory arendusjuht Alo Alt rääkis ERR-ile, et muudatuse põhjused on lihtsad: eelmisel aastal oli söödamaterjali saadavus väga kehv ning heina peaaegu ei olnudki. See tekitas majanduslikult keerulise olukorra, mistõttu vaatas ettevõte arenguplaanidele kriitilise pilguga otsa.

"Lihulas oleks tehase püstitamine tähendanud täiesti uute hoonete ehitamist ja kogu infrastruktuuri püstipanekut, sest seal on hetkel tühi plats. Jõudsime järeldusele, et oluline on ikkagi Lääne-Eestiga edasi liikuda, sest toore on meile siinkandis olemas ja see on põhiline rohukants," tõdes Alt. "Läksime lihtsalt rendipinnale, kus saime tootmise püsti panna ja seal juba täna kuivatame heina."

Pärnu-Jaagupi külje all Vahenurmes on praegu püsti esimene etapp, mis võimaldab põllukuiva heina kuivatamist, kuid trummelkuivati püstitatakse teises etapis. Praeguste plaanide järgi peaks tehas täiesti valmis saama järgmise aasta kevadeks.

Siiski pole ettevõte Lihulasse tehase rajamise plaani lõplikult maha kandnud. Aldi sõnul on praegune eesmärk sealt veidi üle 40 kilomeetri kaugusel asuvas Vahenurmes tootmisvõimsus toormega ära täita ja seejärel mõelda, kuhu järgmine kuivati püsti panna. Lihula on siis kindlasti kaalumisel.

Lihula kavandatava tehaseala detailplaneering on lõpusirgel ning Alt kiitis kohalikku omavalitsust, kes oli igati abivalmis ja tehase tulekust huvitatud. Millal ettevõte aga sealsete plaanidega edasiminekuni võiks jõuda, ei osanud ta öelda.

Plaanide muutus ei tähendanud juba tehtud investeeringute mahakandmist. "Korstnasse polnud vaja midagi kirjutada. Maatükil on ikka väärtus ja senised investeeringud olid seotud detailplaneeringuga – projekteerimise ja muu paberimajandusega, mis on nagunii detailplaneeringu saamiseks vaja teha," lausus Alt.

Golden Fields Factoryl oli tehas ka Rakveres Roodeväljal, kuid see pandi toormenappuse tõttu kinni.

"Me ei saanud piisavas mahus pikaajalisi lepinguid põllumeestega paika, aga Lääne-Eestis saime ja seetõttu keerasime fookuse täies mahus Lääne-Eestisse," selgitas Alt.

Kui eelmine heina-aasta oli tema sõnul täielik katastroof, sest hein lihtsalt ei kasvanud, siis tänavu oli heinategu mõnes piirkonnas keeruline, aga vähemasti on hein olemas.

"Pole superaasta, kuid keskmine või natuke alla selle. Aga peab aru saama, et sööta oli eelmisel aastal võimalik nii vähe varuda, et kõik põllumehed, kellel on loomad, täiendavad oma laovarusid. Pole realistlik ekspordiks nii palju kätte saada," tõdes Alt.

Golden Fields Factori ekspordib heina Lähis-Itta, Aasiasse ja veidi ka Euroopasse.

Lääne-Eestis kasvav hein ei ole Eesti lehmade toidulaual esimene eelistus, sest Matsalu ja Kasari luht on looduskaitse all ja sealt ei saa tavalisel heinaajal ehk jaanipäeva paiku heina koristada. Seda tehakse alles juuli teisest poolest alates ning heina söödaväärtus on seetõttu kohalike jaoks liiga madal, samas kui Lähis-Idas ja Aasias on see kitsede ja lihaveiste söödaratsioonis täiesti arvestatav.