Meremuuseumi teadurid käivad aktiivselt välitöödel, sukelduvad merepõhja ja uurivad vrakke.

"Meil on ju tegelikult transpordiameti poolt, kes teeb Eesti merepõhjakaardistust, teada hunnikutest vrakke, nende asukohad, paljudest on isegi sonaripildid, aga me ei tea, millega tegu on," rääkis meremuuseumi teadur Ivar Treffner. "Ehk siis kas nad on ajalooliselt ja arheoloogiliselt meile huvipakkuvad. Praegu me väga valdavas osas tegelemegi nende vrakkide inventeerimisega, et me aru saaks, millega tegu on."

"Arheoloogide jaoks üks oluline tööriist veel all ongi kaamera. Tihtipeale esimene kord kui uuele objektile läheme, siis kõigepealt pildistama ja filmime, sest vee all on meil ju aeg ja nähtavus piiratud, aga pärast on aega seda materjali läbi uurida, mis me seal toodame," rääkis Treffner.

Meremuuseumi üheks prioriteediks on arendada uurimuspõhist teadustegevust, mis leiaks avaldamist nii teadusväljaannetes kui ka laiemale avalikkusele suunatud näituseprojektides. Ivar Treffneri isiklik huvi on ennekõike 17.–18. sajandi laevad, aga ka keskkonnaohtlikud vrakid.

"Transpordiameti andmebaasis on hetkeseisuga ca 700 vrakki, aga kindlasti ei ole see number lõplik, sest iga aasta nad leiavad kümneid uusi vrakke," sõnas Treffner.

Ta lisas, et Läänemeri on ajalooliselt olnud väga populaarne ja oluline kaubatee ning et ajaloo jooksul on Läänemerel eeldatavasti põhja läinud ligi 10 000 laeva.