Meretuuleparkide arendajad võivad osa arendusi panna pausile
Meretuuleparkide toetuse vähendamine neljalt teravatt-tunnilt kahele teravatt-tunnile võib turule tuua plaanitust väiksema mahuga parke, mis aga muudab meretuuleelektri tarbijale kallimaks. Tuuleparkide arendajad võivad osa meretuulepargiarendusi panna pausile, et oodata riigilt paremaid garantiitingimusi.
Eesti meretuuleparkide arendajad Enefit Green, Saare Wind Energy ja Utilitas soovivad kõik rajada vähemalt 1000-megavatise võimsusega pargi. Ühe pargi tootmisvõimsus oleks vähemalt neli teravatt-tundi aastas. Et meretuuleparkide toetus väheneb neljalt teravatt-tunnilt kahele, tuli arendajatele üllatusena.
"Lugesime ka sellest meedias ja kuulsime ka ministeeriumi töötajate käest, et tõesti, seda on vähendatud," ütles Enefit Greeni tuuleenergia arenduse valdkonnajuht Lauri Ulm.
Ulmi teada oli plaan pakkuda neljast teravatist kaks siseriiklikuks tarbimiseks ja kahte ülejäänut võisid tootjad eksportida. Toetust oleks saadud aga ainult siseriikliku tarbimise eest. Aga Euroopa Liidus ei lähe selline toetamine läbi.
"Vaba konkurents on põhimõte, mis Euroopa Liidus kehtib. Ma usun, sellepärast kliimaministeerium alustas konsultatsioone suhteliselt vara, et proovitigi kokku leppida, et milline skeem ikkagi toimiks. Ma põhimõttest saan aru, et miks nad soovisid siseriiklikku tarbimise vastu antavat garantiid tekitada," ütles Ulm.
Kuid kahe teravatt-tunnise tootmismahu tõttu võivad nüüd arendajad kaaluda väiksemate parkide ehitamist, mis muudaks aga elektri tarbijale kallimaks.
"Park tuleb ehitada väiksemas mahus välja. Mis omakorda tähendab seda, et investeering ühiku kohta võib minna kallimaks. Mis tähendab lõpuks seda et, omahind võib tulla lõpuks kallim," lausus Ulm.
"Kindlasti kõiki parke välja ei ehitata, ja kui Eesti annab segasevõitu signaale, siis tõenäoliselt meretuuleparkide kiire arendamine jääb ootele natuke," märkis Saare Wind Energy juhatuse liige Kuido Kartau.
Arendajatele pole kõige olulisem mitte tootmismaht, vaid et kõik meretuuleenergia oksjoni tingimused saaksid paika.
"See peab sobima pankuritele, kes annavad laenu, et selliseid suuri miljardiprojekte Eestisse ehitada. See peab sobima arendajatele, investoritele ehk palju mahtu toetatakse. Tähtis on periood, erinevad indekseerimised ja samamoodi tingimused, et kuidas vähempakkumine ikkagi välja hakkab nägema," ütles Ulm. 20:06
"Me ei tea tingimusi siiamaani. Tuleks valmistuda suusahüppeks, ujumiseks või hoopis iluvõimlemiseks – jube raske on trenni teha, kui tingimusi ei ole (teada)," lausus Kartau.
Kolmas arendaja Utilitas ei soovinud kommentaari anda. Endine kliimaministeeriumi asekantsler Timo Tatar üles, et ta pole enam nende teemadega kursis.
Toimetaja: Marko Tooming