Oluline laupäeval, 14. septembril kell 22.51:

- Moskva teatas 19 Ukraina drooni hävitamisest Kurskis ja Belgorodis;

- Biden ja Starmer lükkasid Ukraina kaugmaarelvade otsuse edasi;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1210 sõdurit;

- Vangide vahetuse käigus naasis Ukrainasse 103 sõjavangi;

- Kiiev: Venemaa on järsult suurendanud rakette kandvate laevade arvu Mustal merel;

- Sullivan: Biden kasutab järelejäänud ametiaega Ukraina tugevdamiseks;

- Scholz: Saksamaa ei luba kauglööke Venemaale, isegi kui teised riigid seda teevad

Moskva teatas 19 Ukraina drooni hävitamisest Kurskis ja Belgorodis

Vene õhutõrje tulistas ööl vastu laupäeva Kurski ja Belgorodi oblasti kohal alla 19 Ukraina drooni, teatas Vene kaitseministeerium laupäeval.

"Meie õhutõrje tulistas Kurski oblasti kohal alla 10 ja Belgorodi kohal üheksa mehitamata lennuvahendit," teatas ministeerium.

Biden ja Starmer lükkasid Ukraina kaugmaarelvade otsuse edasi

Starmer ütles reedel Valges Majas ajakirjanikele, et tal oli Bideniga põhjalik arutelu strateegia üle, kuid see "ei olnud kohtumine konkreetse võime üle".

Enne kõnelusi olid ametnikud öelnud, et Starmer survestab Bidenit toetama oma plaani saata Ukrainasse Briti Storm Shadow rakette, mis tabaksid Venemaad sügavamale, kuna liitlastele teeb olukord lahinguväljal aina rohkem muret. Kuid leiboristide liider märkis, et tema ja Biden arutavad seda plaani nüüd järgmisel nädalal New Yorgis toimuval ÜRO Peaassambleel laiemas ringis.

Neljapäeval ähvardas Venemaa juht Vladimir Putin, et otsus lubada Ukrainal kasutada lääne kaugmaarelvi Venemaa territooriumi pihta viiks NATO otsesesse sõtta Venemaaga. 

Valges Majas USA ja Briti lippudega ehitud pika laua taga pisendas Biden Vene režiimi juhi karmi hoiatust. 

"Ma ei arva Vladimir Putinist kuigi palju," ütles Biden ajakirjanikele, kui temalt kommentaari küsiti.

Ent kuigi Bideni sõnul on selge, et Putin selles sõjas ei võida, arvatakse, et talle on vastumeelt rahuldada Ukraina tungivat nõudmist USA-s toodetud kaugmaarakettide ATACMS kasutamiseks Venemaa territooriumi vastu.

USA ametnike hinnangul muudaksid raketid olukorda vaid piiratud määral ning ühtlasi soovitakse tagada, et Washingtoni enda laskemoonavarud ei ammenduks.

Kaks liidrit ütlesid, et arutasid ka Gaza sõda, kusjuures Suurbritannia peatas hiljuti relvatarned Iisraelile, kartes, et neid võidakse kasutada rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiseks. USA, Iisraeli peamine sõjaline ja diplomaatiline toetaja, on seda sammu edasi lükanud.

Biden ja Starmer kinnitasid, et on Iisraelile raudkindlalt pühendunud, kuid rõhutasid, et kiiresti on vaja jõuda relvarahuni ja Iisrael peab pöörama rohkem tähelepanu tsiviilelanike kaitsmisele Gaza sektoris, teatas Valge Maja.

Valge Maja oli juba eelnevalt andnud aimu, et Ukraina otsus ei pruugi tulla reedesel Starmeri visiidil. 

"Ma ei ootaks, et aruteludelt tuleks selles osas suuri uudiseid, kindlasti mitte meie poolt," ütles riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby ajakirjanikele.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ärgitas aga lääneliitlasi rohkemat tegema. Kiievis esinedes süüdistas Zelenski läänt selles, et see kardab isegi rääkida võimalusest aidata Ukrainal alla tulistada Vene rakette ja droone, samas kui Iisraeli puhul seda tehakse.

Massiivsete Vene raketi- ja droonirünnakutega silmitsi seistes tahab Kiiev, et liitlased aitaksid oma riigi territooriumidelt alla tulistada okupatsiooniväe relvi. Kiievi sõnul aitaks see säästa Ukraina tsiviilelanike elusid, nii et samas poleks ka Vene sõdurite hukkumise riski.

"Kui liitlased tulistavad ühiselt alla rakette ja droone Lähis-Ida piirkonnas, siis miks ei ole jätkuvalt sarnast otsust tulistada ühiselt alla Vene rakette ja (Iraani) Shahede Ukraina taevast?" ütles Zelenskõi Kiievis rahvusvahelisel foorumil.

Zelenskõi lisas, et kohtub Bideniga sel kuul, et tutvustada oma võiduplaani kaks ja pool aastat kestnud sõja lõpetamiseks Venemaaga.

Venemaa on väljavaatele, et lääs tarnib Ukrainasse kaugmaarelvi, vihaselt reageerinud. Pingete suurenemist näitab see, et Venemaa tühistas kuue Briti diplomaadi volitused, süüdistades neid luuramises. London nimetas süüdistusi alusetuteks.

Venemaa suursaadik ÜROs Vassili Nebenzja hoiatas eraldi, et lubades Ukrainal kasutada kaugmaarelvi, sukeldub NATO "otsesse sõtta... tuumariigiga".

Ukraina ja USA liitlased ootavad pingsalt novembris toimuvate USA presidendivalimiste tulemust, mis võib Washingtoni Ukraina-poliitika pea peale lüüa. Biden on kõrvale astumas ning tema mantlipärijana kandideerib vabariiklasest ekspresidendi Donald Trumpi vastu Kamala Harris.

Trump on Putinit korduvalt kiitnud ja keeldus teisipäeval Harrisega peetud debati ajal sõjas pooli valimast, öeldes vaid: "Ma tahan, et sõda lõpeks."

Starmer ei ole enda sõnul Trumpi presidendiks saamise pärast mures. Ta ütles, et vajadus Ukrainat lähinädalatel ja -kuudel aidata on kiireloomuline ega sõltu teiste riikide ajakavadest.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1210 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 632 630 (võrdlus eelmise päevaga +1210);

- tankid 8674 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 17 043 (+40);

- suurtükisüsteemid 18 086 (+25);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1186 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 946 (+1);

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 328 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 15 149 (+36);

- tiibraketid 2591 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 24 631 (+71);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 3084 (+13).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Vangide vahetuse käigus naasis Ukrainasse 103 sõjavangi

President Volodõmõr Zelenski teatas, et laupäeval saadeti Venemaa vangistusest tagasi 103 Ukraina sõjavangi.

"Meie inimesed on kodus," ütles ta sotsiaalmeedia postituses.

23 vabastatutest olid Azovi võitlejad, kes naasid pärast enam kui kaheaastast vangistust.

Zelenski ütles, et vabastatud sõjavangid koosnesid 82 reamehest ja seersandist ning 21 ohvitserist.

Tegemist on 57. vangivahetusega pärast täiemahulise sõja puhkemist.

Kokku on Venemaa vangistusest tagasi toodud 3672 ukrainlast.

Kiiev: Venemaa on järsult suurendanud rakette kandvate laevade arvu Mustal merel

Ukraina merevägi teatas tiibrakette Kalibr kandvate Venemaa laevade arvu järsust kasvust Mustal merel ja Vahemerel.

See võib viidata rünnakuohule Ukraina territooriumile Kalibri rakettidega, usub Kiiev.

Laupäeva hommikul viibis Ukraina mereväe andmetel Mustal merel 16 Vene laeva, millest seitse kandsid tiibrakette Kalibr.

Vahemerel on viis Vene laeva, millest neli on tiibrakettide Kalibr kandjad, kirjutavad Ukraina sõjaväelased.

Kiievi sõnul kasutas Venemaa 26. augustil Ukraina territooriumile antud massilise löögi ajal Kalibri rakette. Sel ajal oli Mustal merel neli Kalibri kandjat. Pikka aega ei ületanud Vene laevade arv Kalibr-rakettidega Mustal ja Vahemerel kümmet, märgib Ukraina meedia.

Sullivan: Biden kasutab järelejäänud ametiaega Ukraina tugevdamiseks

USA president Joe Biden kasutab oma järelejäänud ametiaega Ukraina tugevdamiseks, kinnitas laupäeval Valge Maja riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan.

"Biden on otsustanud kasutada nelja kuud, et seada Ukraina parimale võimalikule positsioonile võitmiseks," ütles Sullivan Kiievi foorumile.

Ta lisas, et Biden ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtuvad septembri lõpus New Yorgis.

"President Zelenski kohtub presidendiga New Yorgis järgmisele (ÜRO) Peaassambleele järgneval nädalal," ütles Sullivan.

"President Zelenski on öelnud, et lõpuks peab see sõda lõppema läbirääkimiste kaudu ning meil on vaja, et nad oleksid nendel läbirääkimistel tugevad," ütles ta ja lisas, et see on Ukraina otsustada, millal astuda läbirääkimistesse Venemaaga.

Sullivani sõnul pöörab Washington erilist tähelepanu olukorrale Ukraina idaosas ning aitab sellel riigil kaitsta end rünnakute eest tsiviilenergiataristule, mis võivad ähvardada tuumaelektrijaamu.

Ukraina on korduvalt kritiseerinud viivitusi lääne relvade tarnimisel.

"See ei ole poliitilise tahte küsimus. See on küsimus sellest raskest ja keerulisest logistikast läbi murdmises," rõhutas Sullivan.

"Arvestades seda, millega Ukraina silmitsi seisab, peame tegema enamat ja tegema paremini", lisas ta.

Scholz: Saksamaa ei luba kauglööke Venemaale, isegi kui teised riigid seda teevad

"Saksamaa ei luba Ukrainal teha rünnakuid Saksa relvadega kaugele rinde taga, isegi kui teised riigid otsustavad teisiti," ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz.

Scholz ütles Brandenburgis Prenzlaus peetud avalikul kõnel, et Saksamaa jätkab Ukraina toetamist sõjaliselt, et riik ei kukuks kokku, vahendas Saksa meedia Welt.

Siiski rõhutas Scholz, et on vastu ideele, et Ukraina kasutaks Saksa kaugrelvi, et rünnata sihtmärke sügaval Venemaal. "Ma jään oma seisukoha juurde, isegi kui teised riigid otsustavad teisiti," ütles Scholz.