Sel nädalal hakkasid meedias ringlema teated, et Venemaa on alustanud Kurski oblastis vasturünnakut sinna tunginud Ukraina vägede vastu. Rainer Saksa hinnangul ei ole siiski tegemist suure vastupealetungiga.

"Kui võtta nüüd kokku kõik see, mis on viimase nelja-viie päeva jooksul juhtunud, siis tundub, et Venemaa ei läinud praegu tegema mitte niivõrd väga suurt vastupealetungi, vaid piiratud ulatuses rünnakut, et deblokeerida need üksused, mis olid jäänud Gluškovo rajooni lõksu, kuna Ukraina purustas eelnevate sündmuste käigus seal jõel olevad sillad. Praeguseks Ukraina suutis vastata omapoolse rünnakuga nendele vägedele, jõuda nende selja taha ja see on nende (Vene vägede) edenemise seisma pannud," kirjeldas Saks.

"Nüüd käivad võitlused n-ö hallis alas, kus mingid positsioonid ja territooriumid käivad käest kätte. Nii et midagi Venemaa suutis tagasi vallutada, aga samas kaotas ka mingeid teisi territooriumi lisaks. Nii et ma ütleks, et väga suures pildis midagi väga olulist muutunud ei ole," lisas ta.

Saksa hinnangul tahab Venemaa Kurski oblastis Ukraina kätte langenud ala võimalikult kiiresti tagasi saada, kuid siiani on valitsenud Venemaal selles suhtes segadus.

"Nüüd on möödas poolteist kuud ja Venemaa ei ole suutnud koondada sinna arvestatavaid vägesid. Hinnangud on tõesti siin 30 000 sõjaväelasest 45 000 sõjaväelaseni, kuni Ukraina kindralstaabi hinnangul 60 000 sõjaväelaseni, aga ma arvan, see hõlmab siis kõiki kokku, mis on kogu Kurski oblasti piirkonnas olemas," ütles Saks, kelle sõnul näitab see Venemaa armee reservide seisu.

"Mis on nüüd kõige olulisem teadmine, mida see olukord meile annab? See annab teada, et Vene armeel ei ole olemas selliseid reserve, mida võiks paisata ühest kohast teise. Ehk teisisõnu, nad ei ole suutnud ettevalmistada mingit reservarmeed, mis saaks toetada seda sõda veel mingis teises-kolmandas suunas. Ukraina nüüd näitas selle rünnakuga väga täpselt ära selle nõrga koha Venemaa sõjalises planeerimises. Neil jätkub vägesid ainult selleks, et rünnata Donbassi rindeosas," selgitas Saks.

Saksa sõnul viib Venemaa vägesid Kurski oblastisse võitlema igalt poolt, kust vähegi on saanud. Samas on Venemaal selles probleemid.

"Esiteks, Kurski oblastis ei ole seda logistikasüsteemi, millega tuua väga suur hulk vägesid kohale, panna nad võitlema. Nüüd tagantjärele on aru saada, et Ukraina enne seda sissetungi augustis terve kevade ja suve jooksul pommitas päris palju Kurski oblasti ala ja ründas droonidega ning tõenäoliselt hävitati seal mingisugused laod, asjad, mis olid vajalikud selleks, et üldse Vene vägedele kohapeal mingit varustust pakkuda. See võib-olla üks seletus, et Venemaa ei saa tuua korraga liiga palju vägesid," selgitas julgeolekuekspert.

"Teine probleem on see, et Venemaa peab vedama need väed sealt Donbassist tohutu kaarega läbi Venemaa pikka raudteeliini pidi, laadima peale tehnika, ka laadima maha. See võtab väga palju aega ja ressurssi ja tegelikult see raudtee läbilaskevõime ei ole kindlasti nii suur. Samal ajal tuleb tuua mingeid teisi reserve ju sinna Donbassi rindele," lisas ta.

"Ma arvan, et see kõik kokku ongi tinginud selle, et võetakse neid võitlusvõimelisi üksusi sobival hetkel kuskilt nendest kohtadest, kus vähegi hetkel kõige mugavam seda teha on. Aga kõige rohkem on kindlasti vägesid ära viidud lõunast. Seal on ikkagi nüüd pärast Kurski operatsiooni algust täielik vaikus. Vene üksused teevad aeg-ajalt mõne väga sümboolse luurelahingutaolise väikese rünnakukatse ja sinna see kõik jääb," märkis Saks.

Saksa hinnangul on Ukraina vägede Kurski pealetung olnud Venemaale poliitiliselt tõsine väljakutse ja ilmselt läheb Kurski operatsioon alles tõeliselt tööle.

"Praegu on kõige tähtsam see, et Vene armee on rabatud või tabatud üllatusega, nad ei suuda reageerida, seal on segadus. See suurendab ebakindlust ja see annab ukrainlastele võimaluse, avab uusi taktikalisi võimalusi, mida saab ära kasutada," ütles Saks.