Venemaa režiimi liider Vladimir Putin ähvardas sel nädalal, et otsus lubada Ukrainal kasutada lääne kaugmaarelvi Venemaa territooriumi pihta viiks NATO otsesesse sõtta Venemaaga. Nädalavahetusel lükkasidki Briti peaminister Keir Starmer ja USA president Joe Biden selle otsuse tegemise edasi.

Kristi Raik tõdes "Ukraina stuudios", et Venemaa ähvardustel on mitmel korral mõju olnud ja seda eriti USA ja Saksamaa liidritele.

"Venemaa nii-öelda punased jooned on ikkagi olnud selle mõjuga, et lääneriigid on piiranud oma toetust Ukrainale. Ja praegu meil ju seda otsust ikka veel ei ole Washingtonist tulnud, kas võetakse maha piirangud Ukraina õigusele kasutada pikamaarakette sõjaliste objektide ründamiseks Venemaal. See on see otsus, mida oodatakse. See on väga palju saanud tähelepanu sellel nädalal. Ma usun, et tegelikult Venemaa ka valmistub selleks otsuseks. Aga ma ei oska mingil muul moel seletada seda, et USA siiamaani ei ole seda otsust ära teinud, et nad ikkagi tunnevad mingit hirmu nende Venemaa punaste joonte ees," kommenteeris Raik.

Raik märkis, et Putini argument NATO otsese sekkumise kohta ei ole samas ka midagi uut.

"Sellest on Putin korduvalt rääkinud ja see on olnud USA vaatest üks väga oluline põhimõte, väga oluline eesmärk, et iga hinna eest vältida seda, et see sõda laieneks NATO ja Venemaa vaheliseks sõjaks. Nii et Putin nüüd ikka veel püüab selle argumendiga välja tulla, mis on tegelikult juba täiesti kulunud. Ja Venemaal on kogu aeg arvatud, et nad sõdivad NATO vastu Ukrainas," selgitas ta.

Raigi hinnangul annaks see, et Iraan on andnud või andmas ballistilisi rakette Venemaale, lääneriikidele õigustuse öelda, et Moskva on ise sõda eskaleerinud ja seetõttu on ka Ukrainal õigus kasutada lääne kaugmaarakette sõjaliste objektide ründamiseks Venemaal.

Raik märkis, et kaugmaarakettide kasutamise loa andmine Ukrainale seisab praegu üksnes USA presidendi Joe Bideni administratsiooni taga ja Suurbritannia valitsus toetab Ukrainat väga tugevalt. Raik selgitas, et Kiievis sel nädalal toimunud nn Krimmi platvormi tippkohtumise keskmes oli just Bideni survestamine piirangust loobuma.

"Seda otsust oodati juba nädala jooksul, kui USA ja Suurbritannia välisminister kohtusid Ukrainas Ukraina välisministriga ja siis toimus ka Suurbritannia peaministri kohtumine Bideniga ja justkui tundus, et see otsus peaks kohe varsti tulema. Aga siiamaani seda ikka ei ole tulnud. Võimalik, et see on veel tulemas. Aga see ei jäta väga head muljet USA otsustusjulgusest, et seda niimoodi venitatakse. Tekitab küsimusi, mis need hirmud siis endiselt Bideni administratsioonil on," rääkis Raik.

Raik lisas, et ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski ilmselt ootab, et Biden veel enne ametist lahkumist Ukrainale olulisi otsuseid langetab.

"Euroopa on mingis mõttes patiseisus. Euroopa suured riigid – Saksamaa, Prantsusmaa – ei ole praegu sisepoliitilistel põhjustel suutelised Ukrainat nii palju toetama nagu võiks eeldada. Aga USA puhul see ootus on kõrgem."