"Välisilm": kas Ukrainale kaugmaarelvade loa andmine venib Moskva ähvarduste tõttu?
Suurbritannia ja USA kinnitasid möödunud nädalal taaskord pühendumust Ukrainale, kuid oodatud otsust pikamaarakettide kasutamise kohta ei tulnud. "Välisilm" uuris, kuivõrd on selle taga Venemaa ähvardused.
Luba lääne kaugmaarelvade kasutamiseks Venemaa territooriumil asuvate sihtmärkide pihta Briti peaministri Keir Starmeri ja USA presidendi Joe Bideni reedeselt kohtumiselt Valges Majas ei tulnud. Ehkki Briti võimud on andnud selgelt märku, et nemad oleks selle sammu poolt.
"USA seisab pühendunult teie kõrval, et aidata Ukrainal end Venemaa pealetungi ja agressiooni eest kaitsta, ning võite olla kindlad, et (Vladimir) Putin ei võida seda sõda ja Ukraina rahvas võidab," kõneles Biden.
"Alustades Ukraina teemast, siis ma arvan, et lähinädalad ja lähikuud on tõenäoliselt väga tähtsad. On väga väga tähtis, et me toetame Ukrainat selles elutähtsas vabadussõjas," ütles Starmer.
Venemaa liider Vladimir Putin on hoiatanud, et kui lääs lubab tema vastu oma kaugmaarakette kasutada, on NATO Venemaaga sõjas.
"Kui see otsus tehakse, ei tähenda see midagi vähemat kui NATO riikide, USA ja Euroopa riikide otsest osalemist Ukraina sõjas. See muudab muidugi oluliselt konflikti olemust. See tähendab, et NATO riigid, Ameerika Ühendriigid ja Euroopa riigid on sõjas Venemaaga. Ja kui see on nii, siis pidades silmas selle konflikti olemuse muutumist, teeme vastavad otsused, lähtudes ohtudest, mida meile tekitatakse," rääkis Putin.
Ajakirjanikud uurisid seepeale Starmerilt, kas Putini ähvardus ei jäta mitte muljet, et viimane on Starmeri ära hirmutanud.
"Meil on ainult üks põhjus, miks me neid arutelusid peame ja see on see, et Putin on ebaseaduslikult Ukrainasse tunginud ja kiireim viis selle lahendamiseks peitub ilmselgelt selles, mida Putin tegelikult teeb, sest tema ülesanne on see konflikt lõpetada. Aga meil on arutelud. Oleme seisnud Ukrainaga. Ukrainal on õigus enesekaitsele," vastas Starmer.
Starmeri hämaravõitu vastustest jäi kõlama mõte, et asi vajab veel järelemõtlemist, et seda arutatakse ka suuremas ringis, et langetada tuleb taktikalisi otsuseid, näha suuremat pilti ja arvestada ka arengutega Lähis-Idas.
Ja et mingit kindlat ei-sõna kaugmaarakettide kasutamisele siiski öeldud ei ole.
Kolmapäeval käisid üheskoos Kiievis ka USA ja Suurbritannia välisminister.
"See on esimene kord enam kui 10 aasta jooksul, kui USA välisminister ja Suurbritannia välisminister on koos reisinud ning see on meie täielik toetus Ukraina võitlusele," sõnas Suurbritannia välisminister David Lammy.
Ja vajadusele partneritega veel asju läbi arutada, viitas ka Kiievist Varssavisse sõitnud USA välisminister Antony Blinken.
"See, mida me oma Ukraina partneritelt teada saime, on aluseks aruteludele, mida peame järgmistel päevadel ja nädalatel teiste liitlaste ja teiste partneritega, kui töötame läbi ja mõtleme läbi järgmiste kuude plaanid ning väga sobiv on alustada neid kõnelusi siin, meie liitlastega Poolas," rääkis Blinken.
"Lääs peaks jätkama Ukrainale kõrgetasemeliste õhutõrjesüsteemide tarnimist ja samuti peaks kaotama piirangud kaugmaarakettide kasutamisele," ütles Poola välisminister Radoslaw Sikorski.
Kiievis toimunud kõrgetasemelisel konverentsil ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski lääneriikidele tänusõnu, kuid tegi ka teravaid etteheiteid ning rõhutas, et tal on olemas selge plaan, kuidas sõda võita, kui teda vaid piisavalt toetataks.
"Sel kuul oleme kavandanud kohtumise president Bideniga. Esitan talle võiduplaani, otsuste süsteemi, mis annab Ukrainale piisavalt jõudu. Piisavalt jõudu, et juhtida see sõda rahuteele," sõnas Zelenski.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Välisilm"