Stoicescu: lääs magas Ukrainale vajaliku abi andmise maha ja andis Venemaale aega
Lääneriigid on maganud Ukrainale tugevama sõjalise abi andmise maha ja andnud sellega Vene vägedele aega okupeeritud territooriumitel kaevuda, ütles riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu.
Ukraina ootab eelkõige USA-lt luba kasutada kaugmaarakette, et anda lööke sihtmärkide pihta Venemaa sügavuses. Kalev Stoicescu märkis "Ukraina stuudios", et lääneriigid korrutavad pidevalt, et annavad Ukrainale kõike, mida ta küsib ja vajab, kuid kaugmaarakettide luba pole siiani antud. "Ei maksa pidevalt korrata, et me anname kõike. Andke siis see luba ka," lisas ta.
Stoicescu tõdes, et ta ei ole praegu lääne abi suhtes väga optimistlik ja tõenäoliselt läheb Ukrainal lahinguväljal olukord lähiajal pigem halvemaks kui paremaks, enne kui lääs ennast mobiliseerib ja abi asjus sõnadest tegudeni jõuab.
"On selge, et magati teadlikult maha see moment eelmisel aastal. Tegelikult seda relvastust ja kogu seda potentsiaali oleks pidanud andma Ukrainale juba kevadel 2023. See suur vastupealetung, mida me kõik ootasime eelmisel aastal, ei materialiseerunud, see ei toonud edu just nimelt sellepärast, et Ukrainale tegelikult ei antud õigeaegselt neid asju, mida tal oleks olnud vaja – seda relvastust ja moona, mida tal edukaks vastupealetungiks oli vaja. Hoopis kingiti Venemaale aega selleks, et ennast korralikult sisse kaevuda seal okupeeritud territooriumitel," rääkis Stoicescu.
Stoicescu sõnul saaksid lääneriigid sõjalise toetuse kõrval tegeleda ka muude viisidega, kuidas Ukrainale edu tuua ja Venemaad nõrgendada. Näiteks majanduslikud meetmed selleks, et Venemaad rohkem survestada. "Sest Venemaa saab ikka veel liiga palju raha ja ta saab hoida oma sõjamasinat käigus. See puudutab neid kolmandaid riike, kelle kaudu alternatiivimport käib Venemaal. Siis on naftatankerite varilaevastik. On veel päris palju asju, millega saaks tegeleda."
Kõige tähtsam on Stoicescu sõnul lähikuudel siiski sõjaline abi.
"Zelenski räägib just nüüd kahest-kolmest kuust, mis on ees – oktoober, november, detsember, osaliselt ka jaanuar. Ta ei räägi sellest ajaraamist juhuslikult. See on just see aeg enne, kui järgmine USA president astub ametisse. Praegu on ametis president, kes ei jätka, kes ju loobus oma kandidatuurist, nii et küsimus on selles, kas tal on seda julgust neid samme teha. Ma väga loodan, et tal on seda. Ja need kuud on kriitilised ka sellepärast, et Kiievis arutati energeetika temaatikat, mis on sõlmküsimus Ukraina jaoks, kas nad elavad selle talve üle või mitte," selgitas ta.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Ukraina stuudio", intervjueeris Epp Ehand