Oluline reedel, 20. septembril kell 22.33:

- Guardian: Vene väejuhid hoiatasid Kurski sissetungi eest juba aasta alguses;

- ISW: Vene võimud on andnud ülesande oktoobri keskpaigaks Ukraina väed Kurskist välja tõrjuda;

- Zelenski: Kurski pealetung juhtis kõrvale 40 000 Vene sõjaväelast;

- Kara-Murza: Putinil ei tohi lasta Ukrainas võita;

- Zelenski sõnul heitis Venemaa päevaga ligi 90 lennukipommi;

- Rumeenia president taotles Ukraina merejalaväelastele koolituskeskuse loomist;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1340 sõdurit.

Ursula von der Leyen kuulutas välja 35 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen saabus Kiievi ning kuulutas välja 35 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale. See laen antakse Ukrainale G7 50 miljardi dollari suuruse lubaduse raames. 

Juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 juhid leppisid juunis kokku, et eraldavad Ukrainale aasta lõpuks külmutatud Venemaa varade kasutamise kaudu 50 miljardit dollarit (46 miljardit eurot).

Von der Leyen ütles oma Kiievi visiidi ajal, et Venemaa jätkab Ukraina ründamist ning seetõttu vajab Ukraina jätkuvat EL-i toetust. 

Ukrainal on raha hädasti vaja majanduse turgutamiseks ja Venemaa rünnakutes suuresti purustatud elektrivõrgu töö säilitamiseks eeloleval talvel.

EL on alates 2022. aasta veebruarist külmutanud umbkaudu 235 miljardi dollari väärtuses Vene keskpanga vahendeid. Umbes 90 protsenti sellest hoitakse Belgias paiknevas rahvusvahelises arvelduskojas Euroclear.

Kara-Murza: Putinil ei tohi lasta Ukrainas võita

Lääneriikide valitsused ja Venemaa eksiilis opositsioon peaksid ette valmistama Venemaa demokraatlikku üleminekut ajaks, kui Putin ametist lahkub, ütles Vene opositsioonipoliitik Vladimir Kara-Murza.

"Me peame õppima mineviku vigadest, et me ei kordaks vigu siis, kui Venemaal tekib taas võimalus muutusteks. Me keegi ei tea, millal see võimalus tekib ja mis tingimustes, kuid see toimub lähitulevikus," lausus ta.

Kara-Murza lisas, et Putinil ei tohi lasta puhta nahaga Ukrainas toimepandust pääseda.

"Vladimir Putinil ei tohi lasta Ukrainas sõda võita. Enamgi veel: tal ei tohi lasta sellest sõjast väljuda puhta nahaga," ütles Kara-Murza.

Norra annab Ukrainale veel 426 miljonit eurot tsiviilabi

Norra suurendab sel aastal Ukrainale antavat tsiviilabi 5 miljardi krooni (426 miljoni euro) võrra ja pikendab abipaketti 2030. aastani, nii et selle kogusumma on 135 miljardit krooni (11,5 miljardit eurot), ütles peaminister reedel.

Norra on juba lubanud sel aastal Ukrainale 22 miljardit krooni tsiviil- ja sõjalist abi. Täiendav 5 miljardit on mõeldud olulisteks tsiviilvajadusteks, ütles peaminister Jonas Gahr Store pärast parlamendijuhtidega kohtumist.

Kiiev keelab Telegrami kasutamise ametnikel seoses julgeolekumurega

Ukraina kehtestas reedel piirangu sotsiaalmeediaplatvormi Telegram kasutamisele oma valitsusametnike, sõjaväelaste ja julgeolekutöötajate puhul, tuues põhjenduseks ohu riiklikule julgeolekule rakenduselt, mille asutaja on Venemaal sündinud Pavel Durov.

"Riiklik Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu otsustas piirata Telegrami kasutamist valitsusasutustes, sõjaväelistes formatsioonides ja kriitilise taristu kompleksides," märkis nõukogu Facebooki postituses.

Nõukogu kohaselt on tegemist riiklikku julgeolekut puudutava asjaga.

Guardian: Vene väejuhid hoiatasid Kurski sissetungi eest juba aasta alguses

Vene väejuhid eeldasid juba aasta alguses, et Ukraina plaanib sissetungi Kurski oblastisse, kirjutab The Guardian, viidates dokumentidele, mille Ukraina sõdurid leidsid mahajäetud Venemaa positsioonidelt.

Dokumendid sisaldasid trükitud käske ja ülemate käsitsi kirjutatud märkmeid.

Ukraina alustas sissetungi Venemaa Kurski oblastisse augusti alguses. Näis, et rünnak tabas Venemaad üllatusena ning et see võimaldas Ukraina vägedel kiiresti üle piiri liikuda ja sügavale Venemaa territooriumile liikuda.

Vastavalt dokumentidele hoiatasid Venemaa väejuhid aga juba 2024. aasta jaanuaris, et potentsiaalne läbimurre Kurskisse võib toimuda.

Kuigi varasemad hoiatused olid suures osas ebamäärased, muutusid need üha üksikasjalikumaks – sealhulgas konkreetsed hoiatused, et Ukraina üritab Sudža linna vallutada. Ukraina vallutaski linna augustis.

Dokumentidest selgub ka, et Vene väejuhid olid püüdnud tugevdada julgeolekut Kurski oblasti piiri ääres Ukraina võimalikku rünnaku kartuses.

ISW: Vene võimud on andnud ülesande oktoobri keskpaigaks Ukraina väed Kurskist välja tõrjuda

Venemaa võimud on väidetavalt andnud Vene vägedele ülesandeks 2024. aasta oktoobri keskpaigaks Ukraina väed Kurski oblastist välja tõrjuda ja rajada oktoobri lõpuks Kirde-Ukraina piirialadele piki rahvusvahelist piiri Venemaaga puhvertsoon, kirjutab Ameerika sõjauuringute instituut ISW.

Analüütikute sõnul on väga ebatõenäoline, et Venemaa sõjavägi selle nii lühikese aja jooksul saavutaks.

Samuti kirjutab mõttekoda, et Venemaa president Vladimir Putin lükkas väidetavalt tagasi Venemaa kaitseministeeriumi taotluse kuulutada 2024. aasta kevadel välja mobilisatsioonilaine.

Mobilisatsioon Venemaal on ebatõenäoline Putini hirmu tõttu, et sellega kaasneb otsene oht tema režiimi stabiilsusele, kirjutab mõttekoda.

Russian authorities have reportedly tasked Russian forces with pushing Ukrainian forces out of Kursk Oblast by mid-October 2024 and establishing a "buffer zone" into Ukrainian border areas along the international border with Russia in northeastern Ukraine by the end of October —… https://t.co/4Zl4aB5ddz pic.twitter.com/3NA3SMMiqQ

— Institute for the Study of War (@TheStudyofWar) September 20, 2024

Zelenski: Kurski pealetung juhtis kõrvale 40 000 Vene sõjaväelast

"Oleme juba suutnud sellesse piirkonda suunata umbes 40 000 Vene sõjaväelast. Meie tegevus jätkub," ütles Zelenski oma igapäevases videokõnes.

"Olukord Donetski oblastis on äärmiselt suurte väljakutsetega, kuid Ukraina on suutnud Moskva lahinguvõimet seal Kurski operatsiooni abil vähendada," rääkis Zelenski.

Kurski pealetung tabas Venemaad ootamatult enam kui kaks aastat kestnud sissetungi ajal ja sundis Moskvat piirkonda abivägesid saatma.

Venemaa väidab, et on alates eelmisest nädalast võtnud vastupealetungiga Ukrainalt tagasi rohkem kui tosin küla Kurski oblastis.

Piirkonnas loodud Ukraina sõjaväeadministratsiooni esindaja kinnitas samas kolmapäeval uudisteagentuurile AFP, et Vene vägede vastupealetung Kurski oblastis on peatatud.

"Nad püüdsid rünnata tiibadelt, aga nad peatati seal. Olukord on stabiliseerunud ja täna on kõik kontrolli all, neil ei ole edu," ütles pressiesindaja Oleksi Dmõtraškivskõi.

Zelenski sõnul heitis Venemaa päevaga ligi 90 lennukipommi

Vene armee heitis neljapäeval Ukraina positsioonide ja linnade pihta ligi 90 juhitavat lennukipommi, teatas president Volodõmõr Zelenski.

"Ainuüksi selle ühe päevaga ja praeguse hetkeni on Vene väed meie linnade ja Ukraina positsioonide pihta juba visanud ligi 90 juhitavat lennukipommi. Me kindlasti vastame Vene armeele selle terrori eest," ütles Zelenski.

Zelenski andmetel tabas üks pommidest Sumõ oblastis eakate hooldekodu.

"Praeguse info kohaselt viibis hoones ligi 300 inimest ehk üle 200 patsiendi ja 60 töötajat. Inimeste evakueerimine käib ning kontrollitakse, kas keegi jäi rusude alla lõksu. Teateid on hukkunutest. Avaldan kaastunnet," ütles Zelenski.

Zelenski sõnul ei saanud Venemaale teadmata olla, et eakate hooldekodu ei ole sõjaväebaas ega mingi muu sõjaline sihtmärk.

Viimastel andmetel sai rünnakus surma vähemalt üks ja haavata 13 inimest.

Rumeenia president taotles Ukraina merejalaväelastele koolituskeskuse loomist

Rumeenia president Klaus Iohannis taotles kolmapäeval parlamendi heakskiitu Rumeenia pinnale koolituskeskuse rajamiseks, mis aitaks välja õpetada Ukraina merejalaväelasi, kirjutab Euractiv.

Kirjas parlamendile tõstis Iohannis esile hiljutisi arenguid Venemaa sõjas Ukraina vastu.

"Need arengud rõhutavad vajadust intensiivistada ja mitmekesistada Ukraina relvajõudude väljaõpet," sõnas Iohannis.

Rumeenia haldab mereõpperajatist ja toetab Ukraina merejalaväe väljaõpet oma olemasolevate võimaluste piires. Rahvusvahelise üldsuse panustamine aitab tagada rajatise toimimise. Samas Ühendkuningriik eraldab täieliku rahastamise ja planeerimistoetuse selle esialgseks arendamiseks, kirjutab Euractiv.

Rajatis töötab plaanide kohaselt vähemalt kaks aastat. Rumeenia jätab endale õiguse oma kohustusest taganeda mistahes hetkel väljaõppeprotsessi jooksul või kokkulepitud perioodi lõpus.

Ukraina välisminister Andrii Sõbiha külastas kolmapäeval Rumeeniat. Tegemist oli tema esimese ametliku välisvisiidiga pärast ametisseastumist kuu alguses. 

NATO liige Rumeenia sõlmis juunis Ukrainaga julgeolekuleppe ja on lubanud saata Kiievile õhutõrjesüsteemi Patriot.

Venemaa on kogu täiemahulise sõja jooksul korduvalt sihikule võtnud Ukraina sadamataristu Ukrainat ja Rumeeniat eraldaval Doonau jõel. Venemaa droonirusud on korduvalt Rumeenia pinnale kukkunud. 

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1340 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 639 480 (võrdlus eelmise päevaga +1340);

- tankid 8725 (+20);

- jalaväe lahingumasinad 17 132 (+39);

- suurtükisüsteemid 18 212 (+35);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1189 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 949 (+2);

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 328 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 15 469 (+52);

- tiibraketid 2593 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 24 898 (+59);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 3115 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.