Haridusministeerium teatas kohalikele omavalitsustele ja koolidele korraldatud infoseminaril, et kõik Eestisse elama asunud alla 18-aastased lapsed, kui erandid välja arvata, peavad täitma õppimiskohustust Eesti koolis ning sellest ei vabasta ka välisriigi veebiõppes osalemine.

Tartu linnavalitsuse haridusosakond uuris ministeeriumilt, millisele seadusesättele see nõue tugineb, kuna haridusseadusest niisugust korda üheselt välja ei tule.

Haridusministeeriumi peaekspert Marika Peekmann ütles, et nõue nähtub haridusseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse koostoimest.

"Seadus ei näe Eestis elava õppimiskohustusliku isiku puhul ette võimalust lugeda õppimiskohustus täidetuks üksnes välisriigi õppeasutuses õppimise alusel. Seda kinnitavad ka õppimiskohustuse reformi eesmärgid, kohaliku omavalitsuse seadusest tulenev õppimiskohustuse täitmise kontrolli kohustus ja nii edasi," lausus Peekmann.

Ta lisas, et kui aktsepteerida välisriigi koolis õppimist õppimiskohustuse täitmisena ka Eestis elavate laste puhul, tekiks küsimus, miks seadus üldse seob õppimiskohustuse Eesti elukohaga.

"Õppimiskohustuse reformi keskne idee on, et kohalik omavalitsus jälgib ja tagab Eestis elavate noorte õppimist. Kui piisaks välisriigi kooli kandest või veebikoolis osalemisest, puuduks KOV-il tegelik võimalus kontrollida, kas õpilane tegelikult õpib, millises mahus ta õpib, kas õpe vastab haridustasemele, kas õpingud jätkuvad katkematult," loetles peaekspert.

Nii aga tekiks Peekmanni sõnul hall ala, kus õppimiskohustus oleks formaalselt täidetud, kuid riigil poleks tegelikku ülevaadet noore haridusteest.

"Eesti riik ei saa automaatselt hinnata välisriigi kooli õiguslikku staatust, õppekava taset, õppe tegelikku korraldust ning õpitulemuste saavutamist," selgitas ta.

Eriti teravaks muutub probleem Peekmanni sõnul veebipõhiste või alternatiivsete välismaiste õppeasutuste puhul ning riigil poleks selget alust otsustada, millised välisriigi õppevormid vastavad õppimiskohustuse eesmärgile ja millised mitte.

Haridusministeeriumi peaekspert ütles, et õppimiskohustuse reformi eesmärk ei olnud üksnes tagada mingi õppe olemasolu, vaid vähendada haridustee katkestamist ja mitteõppivate ja -töötavate hulka.

"Selle eesmärgi saavutamine eeldab, et õppija on Eesti haridussüsteemis jälgitav, tema õpitee on EHIS-es nähtav ning vajadusel saab rakendada tugimeetmeid. Välisriigi õppeasutuste puhul pole see enamasti võimalik," nentis Peekmann.

Alates sellest õppeaastast pikendas haridusministeerium õppimiskohustust kuni 18. eluaastani, mis tähendab, et põhikooli lõpetanutel tuleb jätkata kas gümnaasiumis, kutsekoolis või ettevalmistavas õppes. Õppimiskohustus ei kehti välisriikide diplomaatide lastele.