Sõja 944. päev: Zelenski: oleme sõja lõpetamisele lähemal kui arvame
Ukraina on Venemaa agressioonisõja lõpetamisele lähemal, kui paljud arvavad, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja kutsus lääneriike üles tugevdama Ukraina relvajõude.
Oluline teisipäeval, 24. septembril kell 22.45:
- Zelenski: sõja lõpp on lähemal kui arvame;
- Biden: Putini agressioonisõda kukkus läbi;
- Zelenski: Venemaa koos oma kaasosalistega õõnestab maailma ühtsust;
- Tšehhi president: Ukraina ei pruugi kõiki okupeeritud alasid tagasi saada;
Zelenski: Venemaad saab rahule ainult sundida
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval, et Venemaad saab ainult rahule sundida, ühtlasi mõistis ta Iraani ja Põhja-Korea hukka kui sõja kaasosalised.
"Venemaad saab rahule ainult sundida ja just seda ongi vaja – sundida Venemaad rahule," ütles Zelenski ÜRO Julgeolekunõukogu Ukraina-teemalisel istungil.
Biden: Putini agressioonisõda kukkus läbi
USA president Joe Biden ütles teisipäeval, et Vladimir Putini agressioonisõda Ukraina vastu on läbi kukkunud ja ärgitas ÜRO-d jätkama Kiievi toetamist kuni võiduni.
"Putini sõda on oma põhilise eesmärgi osas läbi kukkunud. Ta tahtis Ukraina hävitada, kuid Ukraina on endiselt vaba," ütles Biden oma ametiaja viimases pöördumises ÜRO Peaassambleele.
Zelenski: sõja lõpp on lähemal kui arvame
Ukraina on Venemaa agressioonisõja lõpetamisele lähemal, kui paljud arvavad, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja kutsus lääneriike üles tugevdama Ukraina relvajõude.
"Võiduplaan on tugevdada Ukrainat, seepärast palume oma sõpru, oma liitlasi aidata meid tugevamaks saada," rääkis Zelenski intervjuus USA väljaandele ABC News. "Ma arvan, et oleme rahule lähemal kui arvame. Oleme lähemal sõja lõpule."
ABC News märkis, et Zelenski on korduvalt kutsunud USA-d ja Ühendkuningriiki üles tühistama piiranguid nende antud kaugmaarakettide kasutamisele, et nendega saaks rünnata sihtmärke sügaval Venemaa territooriumil.
Venemaa liider Vladimir Putin on aga hoiatanud, et lääne relvade kasutamist Venemaa sihtmärkide vastu peetakse sõja tõsiseks eskaleerumiseks ja NATO riikide otseseks väljakutseks Venemaale.
Zelenski ütles ka intervjuus ABC Newsile, et Putinil on Ukraina vägede sissetungi pärast Venemaa Kurski oblastisse hirm. "See on tõsi, et ta kardab, sest tema inimesed nägid, et ta ei suuda kogu oma territooriumi kaitsta," kinnitas Ukraina president.
Zelenski rõhutas, et ainult tugeval positsioonil olles saab Ukraina suruda Putinit sõda lõpetama.
Zelenski saabus pühapäeval Ameerika Ühendriikidesse, kus ta kavatseb esitleda võiduplaani nii USA presidendile Joe Bidenile kui ka teiste partnerriikide juhtidele. Eeldatakse, et Zelenski esitab Bidenile plaani üksikasjaliku versiooni, kui nad kohtuvad neljapäeval Washingtonis.
Varem on Ukraina riigipea öelnud, et võiduplaan arvestab otsustega, mis peaksid tehtama 2024. aasta oktoobri-detsembri jooksul.
Ukraina kulutab 60 protsenti 2025. aasta riigieelarvest kaitsele
Ukraina kulutab üle 60 protsendi järgmise aasta riigieelarvest kaitsele, selgub eelarvekavast.
Venemaa kallaletung ja kolmandat aastat kestev sõda on laastanud Ukraina majandust, põhjustades kümnetesse miljarditesse dollaritesse ulatuvat kahju ning lüües hiiglasliku augu riigi rahakotti, nii et Kiiev sõltub pinnal püsimiseks Lääne abist.
Rahandusministeeriumi esitatud eelarvekava näeb 2025. aastaks riiklikule julgeolekule ja kaitsele ette 2,22 triljonit grivnat (48 miljardit eurot).
See on 26 protsenti Ukraina sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja 61 protsenti kulutustest, milles kogumahuks on kavandatud 3,64 triljonit grivnat.
Venemaal kulutab sel aastal kaitsele 10,8 triljonit rubla (104 miljardit eurot) ja see moodustab umbes 30 protsenti riigieelarvest.
Jermak: kutse NATO-ga liitumiseks on osa Ukraina võiduplaanist
Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak ütles, et kutse NATO-ga liitumiseks on osa Ukraina võiduplaanist.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tutvustab võiduplaani 26. septembril Valges Majas USA presidendile Joe Bidenile. Samuti kavatseb ta seda arutada presidendikandidaatide Donald Trumpi ja Kamala Harrisega.
Harkivis sai Vene rünnakutes surma kolm ja viga 22 inimest
Ukraina kirdeosas Harkivi linnas sai teisipäeval Venemaa rünnakutes surma vähemalt kolm ja haavata 22 inimest, ütles oblasti kuberner.
"Vaenlane andis vähemalt viis lööki juhitavate pommidega. Kolm surnut ja 22 haavatut," ütles kuberner Oleh Sõnehubov Telegramis.
Zelenski: Venemaa koos oma kaasosalistega õõnestab maailma ühtsust
Venemaa ja tema kaasosalised püüavad aktiivselt õõnestada rahvusvahelist ühtsust, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski esmaspäeval ÜRO tuleviku tippkohtumisel.
"Te kõik võite näha, kes mitte ainult ei ole alati (ÜRO põhikirja) vastu, vaid teevad aktiivselt tööd globaalse ühtsuse õõnestamiseks," ütles Zelenski oma sõnavõtus tippkohtumise istungil.
"Seesama väike seitsmeliikmeline rühm, mida juhib Venemaa, on taas kord tegutsenud destruktiivselt, olles alati vastu mis tahes globaalsetele algatustele, mis tugevdavad ÜRO harta tõhusust," jätkas ta.
Zelenski ei nimetanud Venemaa kaasosalisi nimeliselt, kuid ütles, et see rühm on alati nii käitunud, püüdes õõnestada ÜRO jõupingutusi ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid.
Zelenski kutsus maailma liidreid üles ühinema Ukraina jõupingutustega Venemaa ja tema kaasosaliste destruktiivsuse ületamiseks, ärgitades riike üles osalema järgmisel ülemaailmsel Ukraina rahutippkohtumisel.
"Putin on juba palju varastanud, kuid tal ei õnnestu kunagi varastada maailma tulevikku," ütles ta.
Ukraina rahueesmärgid, sealhulgas presidendi kauaoodatud võiduplaan, on Zelenski USA-reisi keskmes. Ta peaks 26. septembril Valges Majas tutvustama plaani üksikasju USA presidendile Joe Bidenile.
Viiest punktist koosnev kava hõlmab väidetavalt Ukraina kiirendatud ühinemist NATO-ga.
Tšehhi presidendi hinnangul kaotab Ukraina sõja tulemusena alasid
Ukrainlased ja Ukraina toetajad peavad leppima sellega, et Venemaa säilitab sõja tulemusena vähemalt mõneks ajaks kontrolli okupeeritud territooriumide üle, vahendas ütles Tšehhi president Petr Pavel esmaspäeval väljaandele The New York Times (NYT).
Pavel, kes on endine NATO sõjalise komitee ülem ja üks Ukraina kindlamaid toetajaid, ütles, et tema hinnangul on Ukraina alade kaotamine reaalsus. Tšehhi president viitas Venemaa-sõbralike populistide, nagu Ungari peaminister Viktor Orbán, edule, kes õõnestavad Euroopa ühtsust Ukraina toetamisel. Paveli sõnul on sõjaväsimus "kõikjal kasvamas".
Tšehhi presidendi sõnul peab Ukraina "olema realistlik" venelaste okupeeritud alade tagasisaamise väljavaadete osas. "Sõja kõige tõenäolisem tulemus on, et osa Ukraina territooriumist langeb ajutiselt Venemaa okupatsiooni alla," lausus ta, tunnistades samas, et see ajutine okupatsioon võib kesta aastaid.
Tema hinnangul ei saa Ukraina ega Venemaa loota, et nad saavutavad sõjas oma maksimaalsed eesmärgid. Ukraina jaoks välistab see kogu territooriumi, sealhulgas Krimmi tagastamist ja Venemaa jaoks on võimatu saavutada Ukraina õiguslikku loobumist piirkondadest, millele Moskva pretendeerib.
"Rääkida Ukraina kaotusest või Venemaa kaotusest – seda lihtsalt ei juhtu, nii et lõpp saab olema kusagil keskel," ütles Pavel.
Samal ajal tõrjus Tšehhi president "mõttetusena" populistlike liidrite, nagu Orbán, järjekindlaid üleskutseid lõpetada Ukraina abistamine ja sõlmida viivitamatult rahuleping: "Inimesena, kellel on mõningaid kogemusi kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ning kes tunneb Venemaad, tean, et rahu ei tule Ukraina avaldusega sõjategevuse lõpetamisest."
NYT märkis, et Tšehhi presidendi ametikoht küll suuresti tseremoniaalne, kuid Paveli vaated on üldiselt kooskõlas riigi peaministri Petr Fiala juhitava valitsuse seisukohtadega. Lisaks on Pavelil Tšehhi relvajõudude endise staabiülemana ja NATO sõjalise komitee endise esimehena julgeolekuküsimustes märkimisväärne mõju.
Borrell kutsus läänt suurendama õhukaitse-abi Ukrainale
Venemaa üritab enne talve Ukraina energiataristut rivist välja lüüa, et jätta riik pimedasse ja külma kätte, ütles EL-i välispoliitika juht Josep Borrell esmaspäeval, kutsudes lääneriike suurendama abi Ukrainale selle õhukaitse tugevdamiseks.
"On selge, et Venemaa tahab Ukrainat pimeduse ja külma kätte saata. Talv on tulemas ja pärast Venemaa rünnakuid energiasihtmärkide vastu on Ukraina energiatootmise võimsus kahe kolmandiku võrra vähenenud," ütles Borrell New Yorgis antud pressikonverentsil.
Borrell kõneles pärast seda, kui Euroopa Liidu välisministrid ja demokraatlike suurriikide rühma G7 ministrid pidasid läbirääkimisi Ukraina esindajate, sealhulgas välisminister Andri Sõbihaga, et arutada, kuidas Ukrainat lähinädalatel aidata.
"Me peame toetama Ukrainat mitte ainult sõjalise võimsuse, vaid ka elektritootmisvõimsuse pakkumisel. Vastasel juhul ootab seda riiki talvel ees väga raske aeg," ütles Borrell.
Alates Venemaa täismahulisest sissetungist 2022. aasta veebruaris on Ukraina energiasüsteem olnud pidevalt Vene õhurünnakute sihikul, mille tulemuseks on mõnes piirkonnas igapäevased elektrikatkestused. Sellised rünnakud on viimastel nädalatel sagenenud.
Ukraina elektrivarustuse puudujääk võib sel talvel ulatuda 6 gigavatini, mis on ligikaudu kolmandik oodatavast tiputarbimisest, teatas Rahvusvaheline Energiaagentuur neljapäeval avaldatud aruandes.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas eelmisel nädalal kuni 35 miljardi euro suuruse laenu andmisest Ukraina majandusele ja sõjaväele, öeldes, et seda on vaja riigi kaitsmiseks Venemaa rünnakute eest ja talve üleelamiseks.
"Mõlemat asja tuleb teha korraga," ütles Borrell. "Ei ole mõtet täna anda elektrigeneraatorit, kui see homme õhurünnakus hävib."
Borrell ütles, et Venemaa jätkab ka uute relvade hankimist välismaalt ja osutas konkreetselt Iraanile.
"On selge, et Venemaa on saanud Iraanilt uusi relvi, eriti rakette," ütles ta. "Seda me usume, isegi kui iraanlased seda eitavad, kuid see tundub nii."
Teheran ja Moskva on tõrjunud teateid Iraani ballistiliste rakettide tarnimisest Venemaale.
Ukraina: põhikanal välistehnoloogia jõudmisel Vene relvatööstusse on Hiina
Enamik Ukraina sõjas kasutatavatest Vene relvadest leitud välismaist päritolu komponentidest jõuab Venemaale Hiina kaudu, ütles Ukraina presidendi nõunik Vladõslav Vlasjuk teisipäeval ajakirjanikele.
"Kui võtta kõik tavalised relvaliigid ja arvestada neius leiduvaid välismaiseid komponente, siis umbes 60 protsenti neist tuleb Hiinast. Mõne tootjaga oleme sel teemal pikalt arutanud," ütles Vlasjuk."Ma ütleksin, et Hiina Rahvavabariik on suurim probleem," lisas ta.
Vlasjuk ütles, et Vene seireseadmetes, droonides ja rakettides kasutatavad olulised osad on pärit ka lääneriikidest USA-st, Hollandist, Jaapanist ja Šveitsist.
Hoolimata tihedatest kaubandussidemetest Venemaa ja Hiina vahel on Peking korduvalt eitanud ühelegi osapoolele relvade tarnimist ja kinnitab, et ei ole Ukraina kriisiga seotud.
Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris ja vaatamata ulatuslikele lääne sanktsioonidele on Moskva suutnud oma sõjamasinat täiendada läänes valmistatud mikrokiipide ja pooljuhtidega.
Vlasjuk ütles ka, et Euroopa Liit võiks teha rohkem, et peatada lääneriikide toodete voog Venemaale, sealhulgas võtta meetmeid Vene tuumaettevõtte Rosatomi vastu.
"Me usume, et see on kasutanud oma võrgustikke Vene armee varustamiseks," ütles ta. Euroopa pealinnad olnud tõrksad sel teemal midagi ette võtma, kuna Venemaa domineerib tuumajaamade varustamisel tuumakütusega.
Blokk võiks võtta sihikule ka Venemaa logistika nagu lennujaamad ja sadamad ning Vene kaupade müüki hõlbustavad finantsasutused, ütles ta. Vlasjuk viitas ka USA IT-alaste sanktsioonide paketile, mis on tema sõnul pärast selle kuu alguses jõustumist olnud väga tõhus.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1400 sõdurit
Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 645 150 (võrdlus eelmise päevaga +1400);
- tankid 8800 (+16);
- jalaväe lahingumasinad 17 292 (+40);
- suurtükisüsteemid 18 475 (+61);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1198 (+1);
- õhutõrjesüsteemid 952 (+3);
- lennukid 369 (+0);
- kopterid 328 (+0);
- strateegilised ja taktikalised droonid 15 764 (+65);
- tiibraketid 2595 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 25 175 (+73);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- eritehnika 3155 (+10).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots, Karl Kivil
Allikas: Ukrainskaja Pravda, BNS
