Ukraina korraldatud näitusel Brüsselis on näha tükke Vene rakettidest ja droonidest, mis on Ukraina linnu tabanud. Kui silma teritada, võib mikrokiipide pealt näha näiteks kirja "Toodetud Hispaanias".

"Kõigi siin olevate Venemaa relvade tükkides on läänest tarnitud osad, lääne tehnoloogia," tõdes Ukraina presidendi sanktsioonide nõunik Vladõslav Vlasjuk.

Teistel kiipidel, mis on pärit USA-st või mujalt läänest, on Venemaa püüdnud märgistust peita.

"Selle mikrokiibi on valmistanud Ameerika ettevõtte AMD firma Xilinix. See on tähtis kiip ja ka see Texas Instrumentsi toode," tutvustas Vlasjuk.

Sellised kiibid ise ei pruugi olla kuigi erilised.

"Kui neid osta Eestist, siis neid võib leida nutitelefonist või kaamerast. Need on täiesti tavalised asjad, mida igaüks meist võiks tahta osta ja kasutada, aga me teame, et kui need lähevad Venemaale, siis jõuavad need relvadesse," rääkis Euroopa Liidu sanktsioonide erisaadik David O'Sullivan.

Lisaks kiipidele toetub Venemaa sõjatööstus seni läänest saadud materjalidele.

"Mõne Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõte võib öelda, et me ei riku sanktsioone, sest me müüme lihtsalt klaaskiudmaterjali, aga kohe kõrval tehases tehakse sellest varuosi droonidele ja muule varustusele," ütles Ukraina Euroopa Liidu missiooni juht Vsevolod Tšentsov.

Tihti toimub selline kaubavahetus Kesk-Aasia riikide, Türgi või Hiina kaudu.

"Nendel ettevõtetel peab olema suurem vastutus oma toodete müügi võrgustiku üle. Kui nad ei suuda jälgida, kuhu nende tooteid müüakse, siis neid peaks karistama. Ainult siis, kui neid karistatakse, hakkavad nad silma peal hoidma sellel, mis toimub," rääkis Brüsseli Vaba ülikooli majandusprofessor Guntram Wolff.

Kuid kui ka lääne ettevõtetele panna karmimad nõuded, ei pruugi ka see tagada, et Hiina abiga ei leia Venemaa ikka võimalust sanktsioonidest kõrvale hiilida.

"See on asja tuum, kas need ettevõtted suudaksid peatada oma kiipide müügi Hiinas, mis lõpuks jõuavad Venemaale," ütles Wolff.